riigil endal leida, mis paraku pole nii lihtne. Kolmas probleem on sisuliselt väga lihtne hirm. Inimestel on endiselt hirm selle, ees et meiega juhtub nii, nagu juhtus Tsernobõlis. Kardetakse suurt tuumakatastroofi. Selles on ilmselt süüdi vähene teavitustöö. Enne tuumaprojekti reaalset käimalükkamist tuleb läbi viia pikk ja põhjalik selgituskampaania kus inimestele seletatakse konkreetselt tuumajaama kahju- ja kasutegureid ning tuuakse välja ja põhjuks miks üldse tuumaprojekt käsile on võetud. Tuumajaama kasutegur seisneks eelkõige selles, et ta suudab energiaga varustada tervet Eestit. Kuigi tuumajaama rajamine on kallis, tasub see siiski enda tulevikus ära. Kui oletada, et põlevkivi ei ole otsakorral läheks selle kaevandamine ja põlevkiviahjude uuendamine lõpuks ikkagi kulukamaks, kui tuumajaam. Kuna Eestis hetkel olevad põlevkiviahjud on varsti olukorras kus nad tuleks välja vahetada, mis on aga väga kallis, siis on mõttekam heita
Sõja lõpp 9. mai 1945 pärast sõda: suukorvistamiseks 1945 Potsdam - sõja "demokraatlik impulss" - sõja tagajärgede likvideerimine - nn. teaduslikud diskussioonid 1945 ÜRO moodustamine - nõukogude "tuumaprojekt" - võitlus kosmopolitismiga - võimustruktuuri reorganiseerimine 1952 ÜK(b)P - sõjatööstuskompleksi - vaenlase kuju loomine Külm sõda NLKP, RKN Ministrite Nõukogu väljakujunemine - nõukogude patriotism Idabloki kujunemine, lõhe Jugoslaaviaga
1940Ndate II poolel on siseriiklike vangide ja eriasunike kõrval väga tähtis roll etendada sõjavangidel, nende tööjõudu kasutati ka liiduvabariikides. Nt ENSV oli liiduvabariikidest see, kus 40ndate II poolel kõige rohkem sõjavangide tööjõudu kasutati. 1947 paiku ENSV tööstuses rakendatud inimestes 30% olid sõjavangid. See oli seotud eelkõige Kirde-Eestiga- Sillamäe, Narva prk-ga. Selle taga oli suuresti NL tuumaprojekt. Oli päris suur seltskond, keda võis kasutada nii, nagu sooviti. Sõjajärgne aeg on ka selleks ajaks, kui NL oma vangilaagrite, GULag-i süsteem saavutab ka maj mõttes kõige suuremad mõõtmead. See oli seotud ühiskonna üldise toimimisega, tõi kaasa ka selle, et ühiskonnas pidid pidevalt repressioonid toimuma, erikontingent pidi pidevalt laienema. Kui tuli mõte järgmine suur elektrijaam
annaabi.ee 
