Seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. Radioaktiivsus on seega aine omadus, mille mõõduks on selle aine aktiivsus. Aktiivsus väljendab seda, kui palju või vähe radioaktiivne on üks teatud hulk ainet või ainete segu. Aktiivsuse ühikuks on bekerell (lühend Bq). Üks bekerell tähendab, et teatud aines toimub üks tuumamuutus (ühe tuuma ebastabiilse oleku kadumine) sekundis. Mida rohkem aga tuumamuutusi toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekerelli (ehk 10 000 tuumamuutust sekundis). Kui aine poolestusaeg on näiteks 2 aastat ja alguses oli tema aktiivsus 1000 bekerelli, siis 2 aasta pärast on aktiivsus 500 bekerelli. Poolestusaja jooksul laguneb pool ainest, pool radioaktiivsusest. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg
eraldunud 370 tuhat terabekerelli radioaktiivset jood- 131 ja tseesium-137. Radioaktiivne jood kahjustab kilpnääret ja põhjustab vähki. Kokku lekkis radioaktiivseid aineid spetsialistide hinnangul tuumajaamast välja umbes 630 terabekerelli. Üks terabekerell on biljon bekerelli (1012 Bq). Bekerell- Aktiivsuse ühik, näitab seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. Mida rohkem tuumamuutusi aines toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Võrdlus Tšernobõli tuumakatastroofiga Tšernobõli tuumakatastroofis hukkus 29 inimest terava radiatsioonidoosi tagajärjel, Fukushimas niisuguseid ohvreid ei olnud. Fukushimas ei lennanud õhku Tšernobõli sarnaselt reaktor, Fukushima reaktorid said üksnes kahjustada vesinikuplahvatustes ja reaktoritest paiskus välja vähem radioaktiivseid aineid. Fukushimas reageeriti väga kiiresti,
Seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega.Radioaktiivsus on seega aine omadus, mille mõõduks on selle aine aktiivsus. Aktiivsus väljendab seda, kui palju või vähe radioaktiivne on üks teatud hulk ainet või ainete segu. Aktiivsuse ühikuks on bekerell (lühend Bq). Üks bekerell tähendab, et teatud aines toimub üks tuumamuutus (ühe tuuma ebastabiilse oleku kadumine) sekundis. Mida rohkem aga tuumamuutusi toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekerelli (ehk 10 000 tuumamuutust sekundis). Järelikult ka radioaktiivsuse osas oleme ohtlikud nii iseendale kui teistele. 6 KIIRGUSE MÕJU TERVISELE Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil.
annaabi.ee 
