2. Ühes rakus üks tuum - enamikes päristuumsetes rakkudes (naharakud, maksarakud jpm) 3. Ühes rakus 2 tuuma - kingloom nt, pisituum vastutab paljunemise eest ja suur tuum juhib elutegevust. 4. Ühes rakus palju tuumasid a) vöötlihaskoe ja südamelihaskoe rakud b) hulktuumsed ripsloomad Tuuma kuju ja mõõtmed Tavaliselt on tuumad ümarad või ovaalsed, piklikes rakkudes tuumad väljaveninud. Väga omalaadsed tuumad on leukotsüütides - segmenteerunud Ja tuumalingud kasvajarakkudel Mõõtmed on tavaolukorras tuum rakust 10 - 20%, erandid on sugurakkude hulgas spermides võtab tuum endale 50% ja munarakkudes 1%. Rakutuuma ehitus 1. Tsütoplasmast eraldab tuuma tuumaümbris - membraanne struktuur, mida võib käsitleda sisemembraanistiku ühe osana. Tuumaümbris koosneb 2-st membraanist ja nende vahele jäävast õõnest. Tuumaümbrises on poorid, kus on kontrollivad valkkompleksid, mis
mürgised alkoloidid: solaniin ja sakoniin( klorofüll pole mürgine). Rakutuum · Juhib elu tegevust · Vastutab palju nemise eest Mõlemat ülesannet täidab üks tuum. Näiteks erandiks on kingloom, seal on 2 tuuma: makrotuum ja mikrotuum. Tuuma kuju: · Ümar, ovaalne · Pklikes rakkudes on ka tuumad piklikud. · Segmenteerunud kujuga tuumad, neid leidub leukotsüüdides. · Tuumalingud, on kasvajarakkudes. Tuumade arv: · Teatud elu etapi tuum puudub. Näiteks erütrosüüdid loodetes.( vereloome eest vastutavad põrn ja punane luuüdi roides) · Ühes rakus üks tuum, valdav enamus päristuumseid rakke · Ühes rakus 2 tuuma: kingloomas, kahetuumsus(dikaarion) on omane teatud elu perioodil seentes · Ühes rakus palju tuumasi. Näiteks in. kehas skeleti- ja südamelihasrakud, paljudes
annaabi.ee 
