kõrgema energiaga nn. Energastatud olekusse. 3.5 Metalliline side Metallilise sideme omadused pole kirjeldatavad elemente aga ka tahketele kristallidele iseloomulikke Tuumalaengu ja massiarvu väärtused märgitakse keemiliste süm- kovalentse sideme ega ioonilise sideme teooria abil. Metalliline side korrapärasuse elemente. Vedelikel puudub kindel kristallvõre, bolite ette (23/11 Na). Siin näeme, et Na tuumalaengus on 11 pro- on osakeste vaheline tõmbumine metallvõres. Võre koosneb positiivs- kuid esinevad dünaamilised lähistruktuuris, nii on enamik vee otonit-elektrooni ja neutronite arv on massiarv-tuumalaeng = 12. etest metalli ioonidest ja nende vahel vabalt liikuvatest elektronidest, molekule ümbritsetud vesiniksideme abil seotud vee molekulide Elemendi põhiiseloomustajaks on Z, mis määrab elemendi mis moodustavad nn
kõrgema energiaga nn. Energastatud olekusse. vahel. Pol-d sidemed täh-d seda, et igal H-ku aatomil on väike Mokvõre on tüüpil orgaanilistele ühendite ja mood-tub paljude Tuumalaengu ja massiarvu väärtused märgit. Keem-te sümbolite posit osalaeng, mis selle tõttu tõmb aatomi vaba ekt-paari poole. gaaside tahkumisel. Krist-d on pehmed ja sul.temp-ga. Ioonvõrega ette (23/11 Na). Siin näeme, et Na tuumalaengus on 11 prootonit- H-sidet mood-b tug-lt ekt-neg-te elem-de (H, O, N, S, Cl) atm- krist-de sõlmp.-s vahelduvad iooni (katioonid ja anioonid), mis on elektroni ja neutronite arv on massiarv-tuumalaeng = 12. tega seotud vesinik, mis tug-a polarisatsiooni tõttu kann suht suurt omavah seot elektrostaat-te jõududega. Iga ioon püüab end ümbr Elemendi põhiisel-ks on Z, mis määr. elem-i om-d