viljastumisel. Viljastumisel moodustuvas sugoodis e isendis parinevad seega pooled kromosoomid (uks homoloog igas paaris) isalt ja pooled emalt. Selleks, et valtida kromosoomiarvu kahekordistumist igal viljastumisel, on evolutsiooni kaigus valja kujunenud meioos. Meioosi tagajarjel vaheneb sugurakkude kromosoomiarv kaks korda, muutub haploidseks. Sugurakkudes sisaldub igast kromosoomipaarist uks kromosoom. Ka DNA sisaldus vaheneb 2 korda. Meioosiprotsessis toimub kaks teineteisele jargnevat tuumajagunemist, kusjuures DNA replikatsioon toimub ainult uks kord (I etapis). Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homoloogsed kromosoomid jaotatakse tutarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid. Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tutarkromatiidide lahknemine. Nii moodustub loomadel uhest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude uhinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sugoodi jagunemisega
Viljastumisel moodustuvas sügoodis e isendis pärinevad seega pooled kromosoomid (üks homoloog igas paaris) isalt ja pooled emalt. Selleks, et vältida kromosoomiarvu kahekordistumist igal viljastumisel, on evolutsiooni käigus välja kujunenud meioos. Meioosi tagajärjel väheneb sugurakkude kromosoomiarv kaks korda, muutub haploidseks. Sugurakkudes sisaldub igast kromosoomipaarist üks kromosoom. Ka DNA sisaldus väheneb 2 korda. Meioosiprotsessis toimub kaks teineteisele järgnevat tuumajagunemist, kusjuures DNA replikatsioon toimub ainult üks kord (I etapis). Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homo- loogsed kromosoomid jaotatakse tütarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid. Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tütarkromatiidide lahknemine. 16 Nii moodustub loomadel ühest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude
annaabi.ee 
