naaberriikides midagi mõne tuumajaamaga, kas meid see siis ie puuduta?! Ega's riigipiir ja piirivalve radioaktiivset kiirgust pea. Kusagilt on ka kõrvu jäänud, et mingi taoline projekt on tehtud, aga kes ja millal - ei tea.Suur osa Eesti elanikest ei ole võimaliku Eesti riigi osaluse kohta tuumajaamas mingit seisukohta võtnud. Ka Euroopa on jagatud on riike, kus rahva arvamus on väga tugevalt aatomienergia vastu häälestatud ning kuhu tuumajaamasid kindlasti ei rajata. *Praegu saab Euroopa Liit kolmandiku oma energiast just tuumajaamadest, näiteks Prantsusmaa saab nii 80 protsenti kogu energiast. Eriti teravalt tõusis küsimus tuumaenergeetikast Euroopas päevakorda pärast aasta alguses lahvatanud gaasitüli Venemaaga. Tuumajaamade riske üritatakse muidugi pidevalt vähendada, kuid absoluutselt kindlaid lahendusi seni pole. Lisaks võimalikele õnnetustele on vastuseta ka küsimus, mida teha tuumajäätmetega
See on kindel energiaallikas. 2. Millised probleemid (2) võivad kaasneda kildagaasi tootmisega? Võib kahjustada pinna- ja põhjavee kui ka õhu kvaliteeti, frakkimisel kasutatavad kemikaalid võivad liikuda maapinna sisse ja rikkuda seal oleva põhjavee, 3. Nimeta 1 nafta torutranspordi eelis ja 1 puudus võrreldes tankeritega transportimisega. Eelis: pidev transport Puudus: ei sobi kaugveduks, kallis ja keeruline 4. Miks ei ole arengumaades tuumajaamasid ja milline on suurim probleem, mis kaasneb nende ehitamisega? Sest tuumajaama rajamine on kallis ja arengumaadel ei ole selleks piisavalt raha ja tuumajaamad on väga ohtlikud. Suurim oht on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. 5. Miks ei saa Eestis toota odavat hüdroenergiat? Kuna hüdroelektrijaama ehitamine on kallis ja Eestis ei ole veerikkaid ega suure languga jõgesid. 6
8. Keskkonnakaitselise riskianalüüsi tõhustamine Eestis. Välismaal tehakse suurte projektide puhul nt. nagu tammide, sadamate ,elektri- ja tuumajaamade puhul, mis puudutavad keskkonda ja loodust põhjalik riskianalüüs ( inglise keeles Environmental Assessment )Riskianalüüsi puhul on oluline see, et ka tavainimestel oleks võimalik kaasa rääkida. 9. Tuumajaam Eestisse ja pikemas perspektiivis võib- olla ka termotuumasüntees! Kuigi tuumajaamasid seostatakse alati ulatuslikke katastroofidega, mis kahjustavad loodust ja mille käigus hukkub palju inimesi, siis statistika näitab, et tuumakatastroofi toimumise tõenäosus on siis väga madal, kui sellega tegelevad tasemel spetsialistid. Kuidas tuumajaam Eesti keskkonnakaitset parandaks? Üks keskmine USA tuhandemegavatine reaktor kasutab aastas vaid 24 tonni neljaprotsendise rikastusastmega uraan-235. Samasuguse võimsusega soojusjaam tarbib aastas 4,5 miljonit tonni kivisütt.
massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Nüüd, kui on tekkinud parem arusaam tuumaenergiast, tekkimisest ja kasutamisest, saab hakata rääkima selle headest ja halbadest pooltest tänapäeval, lisaks tuumaenergia mõjudest tulevikule. 3 Tuumaenergia tänapäeval: head ja halvad küljed Viimaste aastate jooksul on palju tuumajaamasid maailma juurde ehitatud. Kuidas me nendega tome tuleme on hoopis teine lugu ning selle üle on põhjust muretseda. Tänapäeval on 30 maailma riigis elektritootmisel käigus 442 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 GWe. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16% kogu maailma elektrist ja selline osakaal on püsinud juba paar aastakümmet. Ehitusjärgus on praegu üle 30 uue reaktori koguvõimsusega üle 26 GWe. Lisaks on kindlalt otsustatud või juba tellitud 94 reaktori ehitamine
kaasneb üks suurim probleem - globaalne kliima soojenemine. Lisaks süsihappegaasile eralduvad atmosfääri taastumatute energiaressursside põletamise tagajärjel ühendid nagu CO ja erinevad lämmastik- ja vääveloksiidühendid. Need keemilised ühendid põhjustavad näiteks hingamisteede haigusi ja happevihmasid. Võttes Eestit näiteks, siis siin on põhiliseks energiaressursiks põlevkivi, mille maavarad lõppevad umbes 50 aasta pärast. Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tsernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed. Enamuste reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238, ühe poolestusaeg on umbes 704 miljonit aastat ja teisel
annaabi.ee 
