Koostaja: Pärnu 2011-04-20 Sisukord Sissejuhatus............................................................................lk1 Miks maavärin tekib..................................................................................lk2 Jaapan...................................................................................................lk3 Maavärin Jaapanis.....................................................................................lk4 Probleemid tuumajaamadega........................................................................lk5 Imelised pääsemised...................................................................................lk6 Kokkuvõte.............................................................................................lk7 Sissejuhatus Minu selle aasta uurimustöö teemaks on Jaapan. Selle teema valis just sellepärast, et tegu on väga aktuaalse teemaga. Viimastel nädalatel oleme
aegade keerukaimaks. Tuumaõnnetuste tagajärgedest tingitud saatust ei sooviks ma kellelegi. Tuumaenergia tootmine on kahjulik ka seepärast, et kaasproduktina saadud materjali kasutatakse tuumarelvade valmistamiseks. Minu arvates on need liiga võimsad relvad ja inimesi ei saa usaldada ning maailmas on olemas hulle, keda ei huvita väga teiste heaolu. Peale lööklaine, valguskiirguse ja radioaktiivse kiirguse on tuumarelvadel ka erakordselt tugev psüühiline mõju. Tuumarelvade ja tuumajaamadega seostub seega mul pidev hirm. Kuigi elus tuleb minu arvates riske võtta, on tuumaenergia kasutamine liiga suur risk, mis mõjutab tervet inimkonda, loob uusi probleeme ning ei mõelda kaugemale ühe inimese elueast.
1) Eesti energeetika on üksluine, mis pikas perspektiivis pole hea ja kestlik, sest millalgi saab põlevkivi meil otsa. 2) Põlevkivi on taastumatu ressurss ning väga vähe kasutatakse Eestis taastuvaid energiaallikaid. 9. Austraaliale kuuluvad ühed maailma suuremad uraanimaagivarud, ometi ei ole sinna tuumaelektrijaamu rajatud. Miks ei ole Austraaliasse tuumajaamu rajatud? Mis veel võiks olla mõjuvad põhjused, jättes kõrvale võimalikest avariidest tulenevad ohud.(2p) 1)Tuumajaamadega kaasneb alati avariioht ning õnnetus mõnes tuumajaamas on teatud ajaks pidurdanud uute rajamist. Eelmise aasta 8. novembril vahistas Austraalia valitsus 18 islami terroristi, kes kavandasid Austraalia ainukese tuumajaama õhkulaskmist, mis andis neile märku, et tuumajaamade omamine on väga riskantne. 2) Tuumajaamade rajamisega kaasneb alati radioaktiivsete kütusejäätmete käitlemise probleem. Kütusejäätmete ümbertöötlemine on kallis ja keerukas ning
Nende kaevandamine hävitab maastiku, mulda ning mõjutab veekogusid. Nende põletamine saastab õhku ning mis kõige hullem tekib nende põlemisel ka süsinik ning suurenenud süsihappegaasi hulk atmosfääris on ka üks kasvuhoone efekti tugevdajaid. Eelkõige nende põletamisega kaasnevad atmosfääri saastumine ja kliima soojenemine. Tuumaenergia kasutuselevõtuga loodeti rahuldada kiiresti kasvavat energiavajadust ning piirata kasvuhoonegaaside levikut. Kahjuks on aga tuumajaamadega juhtunud palju õnnetusi ning neist hoiavad paljud riigid eemale. Pole ka suudetud lahendada tuumakütuse ja jäätmete pikaajalise ohutu hoiustamise probleemi.Tuumajaamad on ka väga kallid ning ka see on pidurdanud nende ehitamist. 1. Taastuvad energiad Taastuvaid energiaallikaid kasutatakse palju rohkem ning see kuulutab fossiil ja tuumakütuste ajastu lõppu. Taastuvenergiaid on kasutatud juba ammu mitmeid, näiteks soojuse saamiseks ja mehaanilise energia saamiseks
siia lisada ka jäätmete lõppladustusele kuluv aeg, siis on tegemist pea 80 aastase projektiga ning selle teostamiseks peab olema eelkõige poliitiline tahe. Kui vaadata seda, kuidas mitmetes EL riikides on parlamendi otsusel või referendumil tuumajaamu kord suletud ja taas avatud, siis võib öelda, et poliitiline ebakindlus on oluline risk, mida tuleb TJ ehituse juures arvestada. Aga käsitleme alljärgnevas tuumajaamadega kaasnevat lähemalt. Ajaloost niipalju, et tuumaenergia kasutuselevõtt pole mingi uus asi, juba 1951. aastal toodeti USA-s tuumareaktori abil elektrienergiat. Esimene TJ alustas tööd aga NSVL-s 1954. aastal Kaluuga oblastis, Obninskis. Ja sellest ajast alates on nende hulk vaid kasvanud. Praegu töötavatest reaktoritest on neid enim USA-s - 104. Järgnevad Prantsusmaa (54), Jaapan (50), Venemaa (31), Suurbritannia (23), Kanada (18) Saksamaa (17) jne.Kokku 35 riigis. Töötavate reaktorite
annaabi.ee 
