Eestis kasvab elektrienergia tarbimine kekskmiselt 2-3 protsenti aastas. Sellise elektritarbimise kasvu juures vajaks Eesti aastaks 2016 lisaks ca 3,5 TWh elektrit. Kui eeldada, et Eesti elektrienergia tarbimine praeguses mahus kaetakse renoveeritud põlevkivielektrijaamade, taastuvenergeetika ja uute gaasielektrijaamade baasil, siis kasvava tarbimise katmiseks on meil vaja veel lisaks umbes 600 MW tootmisvõimsusi. Mis on Eesti Energia motiivid investeerimaks tuumaenergeetikasse? Eelkõige hajuta-da elektrienergia tootmisega seotud riske. Praegu toodetakse Eestis üle 90 protsendi elektrienergiast põlevkivist. Et tulevikus on enim energeetika mõjutavaks faktoriks keskkonnanõuete karmistumine ja maksude suurenemine, tuleb paratamatult otsida võimalusi vähem saastavate tehnoloogiate hulgas. Eesti elektritarbijate huvides on elektribilansi
lahendust. Umbes 17% elektrienergiast maailmas toodetakse tuumatehnoloogiaga ja CO2 emissiooni vähenemiseks seoses sellega hinnatakse 7%. Kõigi tuumaelektrijaamade summaarne võimsus on 351 GW. Jätkuvalt seisab inimkonna ees küsimus kas tuumaenergeetika ohutusega ja tuumajäätmete ladustamisega seotud riskid on vähem või rohkem mõjusad, kui pikaajaline globaalne soojenemine? Paljudes riikides on avalik arvamus tuumaenergeetikasse tõrjuv. Erandina võib vaadelda Prantsusmaad, Lõuna-Koread, Jaapanit, Hiinat ja ka Soomet, kus toimub uute tuumaelektrijaamade ehitus. Tabel 8.11 Elektrienergia tootmise tehnoloogiate mõju keskkonnale. Kahjulike ühendite emissioon1 (tonnides GWh kohta) CO2 NO2 SO2 Tuumajäätmed t/GWh t/GWh t/GWh t/GWh
annaabi.ee 
