loomulikul teel läbi seina. Märkus: Välisvoodri ja soojustuse vahele jäetakse reeglina õhuvahe, sellega välditakse läbi välisvoodri tunginud niiskuse sattumine tuuletõkkepapile ja soojustusele, eriti kui on kahtlusi, et välisvooder ei takista täielikult tugevate tuulte poolt tekitatud surve tõttu vihmavee tungimist läbi voodri (peamiselt serviti või murtud kivide puhul, laudvoodri puhul). Õhuvahe peab olema ülevalt lahti tuulutuseks. Õhuvahe on vajalik ka siis, kui välisvooder on niiskust mitteläbilaskvast materjalist, mis ei võimalda hoone seest tuleva niiskuse loomulikku eemaldumist. Välissein normaalse niiskusega ruumile: 9 Välissein normaalse niiskusega ruumile, seest õõnesplokkidest: 10 Puitkarkassiga hoone: 11 Raudbetoonkarkassil välissein: 12
järel. 10-minutiline salvestusintervall määrab CO2 kontsentratsioonid piisava täpsusega ning seda vahemikku on kasutatud ka varasemates uuringutes (Guo & Lewis 2007). Samuti sobib kasutatud intervall, et määrata tuulutusperioodide toimumist spetsiaalseid aknaandureid kasutamata. Kontrollimiseks paigaldati mõningatesse korteritesse lisaks ka aknaandurid, mis vastavalt akna avatusele salvestasid tuulutusperioodi pikkuse. Juhul kui magamistoa akent tuulutuseks ei kasutatud, paigaldati andur selleks kasutatavale aknale. Mõõtmised toimusid ajavahemikul 25.08.2009 kuni 24.03.2011. Ühe korteri mõõteperioodi pikkuseks oli 1–4 nädalat. Suvel toimusid siseõhu CO2 mõõtmised 20 korteris ja talvel 29 korteris. Suurem osa mõõtmistest tehti talveperioodil, kuna vastavalt hoonete energiatõhususe lähteparameetrite määramise standardile (EVS-EN 15251) tuleb CO2 kontsentratsiooni mõõtmised eelistatavalt teha talvel. Selle peamiseks põhjuseks on
annaabi.ee 
