saanud. Sageli avanevad õõnsused näiteks oksaharu teainetega. Puud täitma asudes ei ole võimalik lahtirebenemise kohtades. Kui nähtav õõnsus on juba kätte saada puidus tegutsevat seeneniidistikku. kujunenud, siis peamine reegel on: teha pole vaja Avause sulgemisega muudame õõnsuse vähem mitte midagi! Punktis 1.2.2 on kirjeldatud puu kait- tuulutatavaks ja seen vaid võidab sellest. Paljud semehhanisme ja -barjääre, sh CODITit, mille abil täiteained (näiteks betoon, kivid ja krohvisegu) puu blokeerib mädaniku leviku. Surnud puitu lagun- seovad vett ning muudavad õõnsuse niiskusre- dav seen hävitab küll kogu lülipuidu kuni mädaniku žiimi mädaniku arengut soodustavaks. Mitte
Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad kahjurid: kooreürask, toonesepp, laevaoherdi. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enim levinud keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ektsentriline südamik. 6. Puidu kaitse mädanemise vastu kaks võimalust: 1) konstruktiivsed võtted eesmärk on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaista niiskumise eest, tehes need tuulutatavaks 2)keemilised võtted töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud jagunevad: 1)veeslahustuvad(naatriumfluoriid, naatriumsilikofluoriid) 2)õliantiseptikud (tõrv, põlevkiviõli jne) tumedad ja venivad vedelikud. 3)antiseptilised pastad koosnevad antiseptikust, mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. 4)antiseptilised värvid värv või lakk, millele lisatud mürkainet (pinotex). 7
annaabi.ee 
