Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). Hädatolmlemine õitsemise lõpus pöörab emakasuue tolmukate poole juhul, kui pole viimasel päeval saanud viljastuda. Oblikatoorne ,,iseendaga abielus". Välisjõududega: Vesi- Osadel veetaimedel, kel õied vee sees. Õie ehitus sarnaselt tuultolmeldatavate taimedega lihtsustunud (näkirohi, hanehein , heinmuda). Tuul- Tuultolmlevate taimede õied on vähemärgatavad, lõhnatud ei sisalda nektarit hästi liikuvad õied või pikad rippuvad tolmukaniidid, pikad rippuvad õieraod ja pikad tudisevad varred. Isassugurakke kandvate tolmuterade arv väga suur. Neid valmib isas urvades tohutu suurel hulgal. Nt. kanepil tolmukaniidid ; kased, haavad, paplid urvad ; kõrrelised õisikud, pikad varred ; kõrvenõgesel on rippuvad tolmukad ja aktiivne tuultolmleja valminud tolmukas on kõver ja
Kui asja lähemalt vaadata, siis oma tolmeldamise kaudu parasiteerivad need taimed teisel taimeliigil, kasutavad enda tolmeldatud saamiseks teise liigi nektarit, putuka petmise kaudu. Väga omapäraseks on kujunenud tolmlemine viigipuul. 2) Lindtolmlemine on eelkõige troopikas esinev tolmlemise viis. Haruldane on imetajatega - 3) nahkhiirtega toimuv tolmlemine. 4) Väga paljud õistaimed on tagasi pöördunud tuultolmle(jad)misele. Tuultolmlevate õistaimede (vähem ka paljasseemnetaimede) õietolm on inimesele sageli allergeenne (heinapalavik). Tuultolmlejate sellise halva omaduse taga on nende tohutu õietolmu hulk, mis paiskub õhku nende õitsemise ajal - seda jätkub kõikjale ja tuul võib seda märgataval hulgal kanda isegi tuhande kilomeetri kaugusele. Nii et kevadel, kui meil veel allergeensed taimed veel ei õitse, võivad lõunakaarte tuuled eriti tundlikele