ei saakski, aeg on teine“ (Leppik 2009:10). „ Toonast ühtsuse ja üksmeele, vabaduse ja inimlikkuse tunnet nii Eesti sees kui ka Balti riikide vahel on praeguses ühiskonnas , 20 aastat hiljem, praegusel põlvkonnal paraku küll raske ette kujutada või uskuda“ (Varike 2009:6). Vabaduselootus ühendas inimesi, seda tõendavad tritaadid, kus Virve Ernits pajatab, et oli sõnulkirjeldamatu vaimustus ja meeletu lootus vabaks saada. Toomas Tuulingu meenutustest :„ Need olid sellised ülevad hetked… ootusetunne. Suur ootus selle suhtes, mis Eestist edasi saab ja kuidas kõik lõpuks laheneb „( Kruuse 2009:7) ning ka Asta Leppik meenutab ,et tundis ülevat tunnet, millegi suure tulemise suhtes ; tundis suuremat vabaduse lootust kui kunagi varem. Ning räägib, kuidas nad seda kordasid ning aina edasi andsid. Balti kett oli eesti rahvusliku identiteedi väljendaja. Leo Tiri järgi: „Eesti
Indrek. Tõde ja õigus. Neljas osa" 2007: Carlo Gozzi "Ronk (Il Corvo)" 2009: Jean-Luc Lagarce "Meie, kangelased" 2009: Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" 2011: ,,Aeg ja perekond Conway" (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.7 Rollid Linnateatri lavastuses Isa- (Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu";1993) Felton- (Alexandre Dumas "Kolm musketäri"; 1995) Platonov- (Anton Tsehhovi "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver"; 1995) Paul -(Jaanus Rohumaa ja Margus Tuulingu "Ainus ja igavene elu"; 1996) Väitsa-Mackie- (Bertolt Brecht'i ja Kurt Weilli "Kolmekrossiooper"; 1997) Kleshtsh -(M. Bitter "Põhhjas"; 2000) Paulino- (José Sanchis Sinisterra "Ay, Carmela!"; 2002) (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.8 Tööd väljaspool Linnateatrit William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" (diplomilavastus Ugalas; 1987) Elmo Nügase "Sinder-Vinder" (Ugala; 1989) Brandon Thomasi ja Mati Undi "Charley tädi" (Ugala,;1989)
annaabi.ee 
