üks suursugusemaid ehitisi. Hoone ehitamisaeg langeb stiilide vahetusperioodile, mis teatavasti pole kunagi täpselt määratletav ja selgepiiriline. KURESSAARE VAEKODA - Kuressaare vaekoda on barokne astmikviiluga hoone Kuressaare kesklinnas Tallinna tänav 3. Vaekoda on ehitatud Rootsi ajal 1663. aastal. Vaekojas asusid täpsed tembeldatud kaalud, mis võimaldasid ausat kauplemist. VESKI - See tuuleveski on kolmest käesoleva sajandi esimesel poolel linna piirides töötanud tuuleveskist ainsana säilinud. Algselt on seda ehitist tuntud Trei veskina, ehitaja ja omaniku nime järgi. Rajatud 1899.a. Kuressaare esimese apostliku õigeusu kiriku kohale, mis 1780-ndate aastate alguses linna tabanud tulekahjus maha põles. SUURSILD - Linnusest ja seda ümbritsevast asulast Kihelkonna poole pääsemiseks tuli ületada Põduste jõgi, milleks algul kasutati koolmekohta. Esimesed andmed jõge ületavast sillast pärinevad 1650. aastast. Arvatavasti 1820. a
Saadi teada, et Mollie oli jälle inimeste juurde läinud. Jaanuaris oli kibe külm. Kuna põllul ei saanud midagi teha, siis peeti palju miitinguid. Sead tegelesid tulevase hooaja tööde planeerimisega. Napoleon ja Lumepall vaidlesid üha rohkem. Nad olid kõiges erimeelel. "Miitinguil võitis Lumepall oma hiilgavate kõnedega enamuse tihti enda poole, kuid Napoleon oli tugevam endale vahepeal toetust hankima. Eriti suur edu oli tal lammaste juures (lk 49)." Lumepall esitas oma idee tuuleveskist, mis pidi andma piisavalt elektrit, et valgustada tallisid ja soojendana neid talvel. Elekter pidi abiks olema ka mitmete masinate juures, mis pidid töid lihtsustama. Napoleon oli algusest peale kuulutanud, et on tuuleveski vastu. Napoleon pidas tähtsamaks hoopis kaitse tugevdamist. Tema arvates oli vaja tulirelvi hankida ja neid käsitsema õppida. Loomad ei osanud poolt valida. Lõpuks tuli päev, kui Lumepall sai veskiplaanid valmis ja asi pandi hääletusele
magama, öeldes eidele head ööd. Nüüd tuli eidele see lugu kõik jälle meelde. Äkitsi lõoi nagu noaga Riinu peast mõte ja hirm läbi, ta kuulis enne kuke laulu kuidas keegi inimese jalg redelilt alla tuli, varsti pärast seda heitis keegi voodisse pikali. Riinu arvas et eks tondid teavad, pani silmad kinni ja läks magama. Aegamööda jäi Miina ka magama, aga ta teadis et eideke sängis valmis. Tammiste tuuleveskist tükk maad mööda viis tänav paksust metsas läbi alla Saardaru külasse. Siin tõusis maa natukene kõrgemale ülesse, ojalained kohisesid ja teekäijad sealtkaudu silla pealt metsa tõttasid. Oli kaunis kena koheke see Mäeotsa talu, rõõmsa ja rahuliku rahvaga, kes seal elanud olid. Enne kui Kaarna Peep paiga omale ostis ja sinna veski tegi. Nüüdsest oli jäänud uhketest hoonetest vaid mustad suitsenud varemed. Koht oli koledaks tehtud, nii et sinna minekuks ei olnud enam põhjust
annaabi.ee 
