asub elavhõbe , mis õhurõhu muutudes üles liigub . Tegu on suhtelise mõõteriistaga aga seeeest lihtne transportida ja odav. Beauforti tuulteskaala Tuule kiiruse (tugevuse, jõu) hindamiseks koostas ta 12-pallise skaala, mis baseerus täislastis purjelaeva olukorra kirjeldamisele erinevate tuulekiiruste korral. Skaala oli täielikult purjelaevakeskne, sisuliselt võis vaatleja olla seljaga mere poole. Aurulaevade tulekuga muutus kasutuks. 1)Esimesed 5 palli, (0-4), tuulevaikusest kuni mõõduka tuuleni, kirjeldasid tuult selle järgi, milliseid roolimisvõtteid kasutati ja kui suur oli laeva kiirus sõlmedes peaaegu selgel veel. 2)Järgmised 5 palli, (5-9), küllalt tugevast tuulest kuni tormini, määrati selle järgi, milliseid purjeid kasutati. 3)Viimased 3 palli (10-12), tugevast tormist kuni orkaanini, kirjeldasid laeva võimekust üle elada äärmuslikud olukorrad. Beauforti pallid = bofoorid
sattumist 13. kuupäevale. Laupäeval või pühapäeval alustatud merereis pidavat aga õnnelikult lõppema Kuigi usuti kotermanni kaitset, viskas mõni kapten enne ookeani ületamist oma mütsi tuulepealsest pardast merre (arvat. kauge kajastus aegadest, mil tuulejumala soosingu saamiseks visati merre inimpea). Saarlased (ja ilmselt teisedki Läänemerel seilajad) võtsid keskajal laevale kaasa oma koduussi - nastiku (kodukaitsja ja varanduse valvaja) - või kuivatatud ussi kehatükke. Tuulevaikusest loodeti üle saada lausumise, vandumise või vilistamisega või sellega, et noor ja süütu meremees kraabib 3 korda besaanmasti. Laeva sees oli vilistamine keelatud - tuli olla ettevaatlik, et tuult külvates ei lõigataks tormi. Ka võis vilistamine esile kutsuda vastutuule. Kes tormi ajal vilistas, see saadeti karistuseks vahi lõpuni masti. Tuulest ei tohtinud laevas kõvasti rääkida, siis võis ta hoopis vaibuda.