2010 aastal andsid tuulikud 25% maailma elektrienergia toodangust SUURIMAD TUULEENERGIA TOOTJAD: 1. hiina 2. USA 3. saksamaa 4. hispaania 5. india 6. itaalia EELISED: Taastuv energia Keskkonnasõbralik ehk õhusaastet ei teki Jooksvad kulud väikesed ehk elektri omahind on väike Suhtelised lihtne rajada PUUDUSED: Saab ehitada vaid sinna kus on pidevalt tugev tuul Vaja suurt territooriumi Ehitamine suhteliselt kallis Tuulevaiksemal perioodil ei tööta Rikuvad maastiku ja visuaalset pilti Lähiümbruses müra ja valgussaaste Ohuks lindudele PÄIKESEENERGIA Kasutatakse nii soojus kui elektrienergia tootmiseks EELISED: Modulaarsus võimalik lihtsalt koostada soovitud võimsusega süsteemi ja soovi korral hiljem täiendav paneel lisada Võimalik paigaldada nii katusele kui ka fassaadile Sisuliselt hooldusvaba MAA SISEENERGIA/ GEOTERMINAALENERGIA
Suurim tuuleenergia osatähtsus elektrienergia tootmises on Taanil, Portugalil ja Hispaanial. Suuremad tuuleenergia tootjad maailmas on Hiina, USA, Saksamaa ja Hispaania. Tuuleenergia tootmise eelised: taastuv energia, keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki, jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike, suhteliselt lihtne rajada. Puudused: saab ehitada vaid sinna, kus on pidevalt tugev tuul, vajavad suurt territooriumi, ehitamine suhteliselt kallis, tuulevaiksemal perioodil ei tööta, rikuvad maastiku visuaalset pilti, lähiümbruses müra ja valgussaaste, ohuks lindudele. Päikeseenergia Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia toomiseks. Päikeseenergiat salvestatakse eri meetoditel. Peegelsüsteemid. Peeglid koondavad päikesekiired kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Päikesepaneelid. Päikesetornid- suhteliselt
Kas soo on tekkinud veekogu või mineraalmaa soostumise tagajärjel, seda näitab turbalasundi põhjas järvesetete esinemine v mitteesinemine. Üheaegselt järvemuda settimisega asustavad veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed, mille surnud osadest mood turbakiht. Madalaveelistes ja lamedakaldalistes järvedes toimub kinnikasvamine tavaliselt kogu kaldavööndil järve põhjast pinna poole, sügavatel ja järskude kallastega järvedel algab aga kinnikasvamine õõtsikuna tavaliselt järve tuulevaiksemal kaldal ja veepinnalt põhja poole. Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritevale mineraalmaale. Mineraalmaad on meil soostunud ka mulla arengu tagajärjel, mulla pikkaajaline leetumine ja gleistumine. Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood. Ka mineraalmaad on turbalasundi paksenemise tottu arenenud siirdesooks ja siis rabaks. Raba on algul tavaliselt kaetud männimetsaga, mille kasv
annaabi.ee 
