energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseseks). Probleemid Tuuleenergia tootmine on suhteliselt kallis, eriti avamerel, kuna ehituskulud on väga suured. Raskused elektrituulikute elektromagnetilistel ühildumisel võrguga (pinge kõikumised). Head alad tuuleturbiinidele on tihti kaugel linnadest, kus peamiselt elektrit vajatakse. Tuuleenergia eelised Kasutatav ressurss (tuul) on tasuta Taastuv energialiik Suur ressurss Ehitustööde suhteline lihtsus. Arenev ja täiustuv tehnoloogia. Oskusteabe suhteliselt hea kättesaadavus. Tuuleparkide hooldus- ja remondikulud on esimestel tööaastatel kas väga väiksed või puuduvad üldse. Keskkonna säästlik pool Puuduvad Nox- heitmed.
Keerulisem on olukord inimestega. Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4-5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ja kõige tuulisem kuu on detsember, mil saartel ja 3 mereäärsetel aladel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/sek, on Eestis piisavalt (Eesti Energia 2007). Nii tuleks tuuleturbiinidele loodusest ohverdada ainult merevaated. Kõige tuulerikkamad piirkonnad on tihti ilusa avatud maastikuga. Kahjuks ristuvad siin mitmesugused huvid ja väärtushinnangud. Ühest küljest hinnatakse tuulikute poolt keskkonnahoidlikult toodetud elektrit, teisest küljest ihatakse looduskaunisse kohta elamuid ja suvilaid, kust oleks kena vaade merele. Sageli on selle vastuolu lahendajaks kinnisvaramaakler, kelle mõõdupuuks on muidugi raha. Nii eelistataksegi tuulikute asemel
Taani firmadega püstitati 1997. a. septembris 150 kW-ne näidistuulejaam Hiiumaal Tahkuna neemel. 11. oktoobril 2002. a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne tuulepark- Virtsu Tuulepark, millega astute suur samm edasi perspektiivse ja loodussöbraliku energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. 2005. a märtsis valmis hetkel Eesti suurim tuulepark Pakri poolsaarel. Pargi koguvõimsuseks on 18,4 MW. Masti kõrguseks 80m ning tiivikute läbimõõduks 87 m. Lisaks suurematele tuuleturbiinidele on Eestisse püstitatuks ka mitmeid väiksemaid tuuleturbiine. Kokku on Eestisse püstitatud ja ühtsesse elektrivõrku ühendatud tuulegeneraatoreid 32, MW eest. 2. TUULEENERGIA EELISED Energeetika peab pürgima säästliku ja emissioonivaba tehnoloogia poole. Tuuleturbiinid toodavad elektrit ilma keemiliste ühendite emissioonita ning seetõttu alandavad fossiilsete ja tuumakütuste kasutamisel tekkivat välisõhu saastust. Inimestena oleme osake üldisest
Tuuleenergia seadmed on tunnustatud kui ühed efektiivsemad ja keskkonnasõbralikumad taastuvatel loodusressurssidel põhinevad energiatootmise vahendid. Moodsatel tuulemastidel saab peaaegu iga turbiini osa taaskasutada. Tuulepargid võtavad enda alla väikese osa maapinnast, ümbritsevat ala saab kasutada põllumajandusmaana. (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kodulehekülg 24.03.2013) Head alad tuuleturbiinidele on tihti kaugel linnadest, kus peamiselt elektrit vajatakse. Samuti on ääremaadel nõrgemad elektrivõrgud, mis ei võimalda suurte tuuleparkide liitumist. Tuuleenergia kasutamise suurimaks puuduseks on tuule hootisus, mis tähendab, et tuul ei pruugi alati puhuda, kui elektrit vaja on. Seega on tuuleenergia kõikumiste tasakaalustamiseks vaja muid energiaallikaid, näiteks hüdropumpjaamu või kiiresti käivituvaid gaasigeneraatoreid.
annaabi.ee 
