Mõju linnustikule Müra. Korras oleva tuuleturbiini torni otsas võib tekkida müra kuni 100 detsibelli. Visuaalne reostus- rikuvad ilusaid puutumata loodus vaateid, ja seega võivad mõjuda halvasti turismindusele Elektromagneetiliste häirete tekitamine ehk siis Tuuleturbiini rootorilabad toimivad peeglitena. Tagasipeegeldunud signaalid võivad häirida signaali kvaliteeti vastuvõtja juures, mis tähendab, et tuuleturbiinidel võib olla segav mõju telekommunikatsioonidele ehk raadio, televisiooni ja mobiilside levi võib olla häiritud. Tuuleenergia eestis Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti on üsna tuuline maa ja perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks on palju. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat
J. Juul’i poolt on loodud ka innovatiivne 200 kW-ne masin (1956- 1957) elektrikompaniile SEAS. Kolmelabaline masin koos elektromehhaanilise pööramissüstemiga oli teerajajaks just tänastele tuulikutele. Turbiin oli nn stall control süsteemiga ja J. Juul leiutas sinna juurde aerodünaamilised pidurid mis hakkavad teatud tuulekiirusel pöörlemiskiirust hoopis pidurdama. Põhimõtteliselt sama süsteem on ka tänapäevastel stall control’süsteemiga varustatud tuuleturbiinidel. 1980-ndad aastad 80-ndad aastad olid erinevate kontseptsioonide ja erinevate võimsuste väljapakkumise aeg. Ehitati nii ühe majapidemise jaoks sobivaid paarikümne kilovatiseid kui ka 2 MW-ne Tvind. Viimane muide töötab edukalt ilma eriliste probleemideta tänini. Sellel turbiinil on rootori läbimõõt 54 m ja elektrit toodab sünkroongeneraator. Üks esimesi samme tänapäevaste firmade ja tuulikute suunas oli BONUS’e 30 kW tuulik.
Suruõhupuur 95 Reaktiivlennuk 250m kõrgusel 105 Valulävi 140 Tabel 1 Tuulepargi tekitatud müra võrreldes teiste müraallikatega (Inglismaa Tuuleenergia Assotsiatsioon BWEA 2009). Samuti leidsid mõned vastanutest, et tuulepargi rajamisega jääks nende elukeskond lindudest vaesemaks. Tänased uudsed tuuleturbiinid ei kujuta endast suurt ohtu lindude või muule elusloodusele. Uuematel tuuleturbiinidel on aeglasemad labad, mis aitavad vältida lindude suremust. Tuuleparkide asukoha valmisel arvestatakse üldiselt lindude rände mudeleid, et vähendada kokkupuudet lindudega. Samuti on turbiinid ehitatud nii, et raskendada lindudele neid kasutamast maandumiskohtadena (PacifiCorp 2009). Taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses: on piisav/võiks olla suurem? Eestlaste arvamus taastuvenergia osakaalu kohta Eesti energiamajanduses 4% 4%
annaabi.ee 
