Massiaru joonel. Kihnu (16,4 km2) Ruhnu (11,4 km2) Manilaid (1,9 km2) Arvukalt väikseid laide Kogupindala 872 km2 (1,92% Eesti territooriumist) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maastiku eripära Maakerkel ja rannajoone läände taandumisel kujunenud rannikuterrass Mere ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (vastavalt 44 ja 4%) Lõunaosas lainetest uhutud moreenitasandikud (13%) Keskosas kunagistest laguunidest arenenud sood (11%) Rannavööndis vahelduvad liivarannad (Valgerannas) kivise kamardunud moreenranna (Tahkurannas) ja mölliranna lõikudega. Ala on valdavalt metsamaa Aluspõhi Lõunasuunaline jäävool on kaotanud rohkem ja paksemalt pindmisi kivimikihte
Reiu ülemjooks) · Piklikud 4-5 km laiuseid kulutusnõod on soodealad o Sookuninga LKA, tuntuim on Nigula raba o Peaksid rabasaared, mis on madalad väiksed voored, mida aegamisi raba kasvades tekivad Liivi lahe rannikumadalikud · Eristavad seda nii I. Arold kui ka A. Järvet · Sellesse arvatatkse ka Liivi lahe saared (Ruhnut on käsitletud tihti ka omaette) · Mere- ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (Läänemere eri arengujärgud) · Ka lainetest uhutud moreentasandikud ja kunagistes laguunides arenenud sood · Aluspõhjakivimeiks Siluri lubjakivid (põhjaosas, ei paljandu), Pärnu jõest lõuna pool liivakivid o Paljandid Tahkuranna ümbruses ja ... · Arumetsa savimaardla (Kvaternaari savist toodetud), kergkruus · Rannik o Nii tänapäevane rannikuvöönd kui ka erinevad Läänemere arengu etappidega
annaabi.ee 
