Esiteks, Litoriinamere regressiooni lõpul ja Limneamere ajal algas paekaldas paljanduvate ordoviitsiumi ja Kambriumi terrigeensete setete murrutamine, mis võis olla oluliseks liiva allikaks. Teiseks, see materjal teisaldati lainetustega piki randa lõunasse, poolsaart ümbritsevate lahtede pärasse või kuhjus valdavate tuulte eest rohkem kaitstud põhja- ja kirderannikul. Teiste kvaternaarisetete tähtsus on väike. Põhja- ja kirderannikul võib kohata tuulesetteid ja poolsaarel väikeste laikudena soosetteid. Looderannikul on paiguti ka kolluviaal – ja allikasetteid (nõrglupja). Endise Nõukogude Liidu armee asukohtades ja nende ümbruses on rohkesti tehnogeenseid setteid. Pakri poolsaar on paekalda läänepoolseim punkt Eesti maismaal. Pakri saartest läänes kaob klindiastang Läänemerre. Paekalda suurim kõrgus Pakri neemel on 24,8 m. Kagu suunas selle kõrgus järjest väheneb kuni kadumiseni pinnamoes
jõgedes settinud, tavaliselt sorteeritud liivad ja kruusad. Siia kuuluvad keerukamaid arvutusmudeleid. Deviaatorpinget suurendatakse proovi purunemiseni ja mõõdetakse poorivees peale tänapäevaste jõgede ka vanade jõgede mattunud ürgorgude 2.5.1 Vundamendi jäikuse mju pingete jaotusele ja tekkiv rõhk u. Korrates teimi teistsuguse igakülgse survega saame uued setted. Piiratud ulatuses leidub tuulesetteid liivast düünide näol. kontaktpinged Painduva vundamendi korral jälgib see kõigis purunemisele vastavad peapinge väärtused 3 ja 1=3+d. Joonestades 1.8.3 Pinnaste liigitus orgaanilise aine sisalduse alusel Pinnased punktides pingete suurenemisest tingitud maapinna vajumit. Sellisel pingeringid ja tõmmates neile puutuja, leitakse ccu ja cu