Kuna tihedad piirded ja liiga väikesed õhuklapid võivad üheskoos põhjustada mitteküllaldast ventileerimist, tuleb väljatõmbeklapid ja õhuklapid täpselt dimensioneerida. Projekteerimisel tuleb arvestada, et ilmastikutingimuste muutumisel muutuvad ka ventilatsiooniõhu hulgad. Väljatõmbekanalid tuleb pööningul soojustada, et temperatuuride vahe säiliks võimalikult suur ja et õhk ei voolaks väljatõmbekanaleid pidi tagasi hoonesse. Kanali peale asetatav deflektor või tuulerootor lisab kanalile rõhuerinevust ja kaitseb tagasivoolu tekke eest. Inimeste hoones viibimise ajal tuleb vältida õhuklappide sulgemist. Loomuliku ventilatsiooni dimensioneerimine on tunduvalt keerulisem sundventilatsiooni dimensioneerimisest. Selle aluseks tuleb võtta aasta kõige soojema kuu ilmastikuandmed antud kohas. Ühtlasi tuleb kontrollida õhuvahetuse suurust aasta kõige külmemal ajal ja ette näha küllaldane reguleerimisvõimalus tõmbuse ja liialt suure õhuvahetuse vältimiseks.
Köök WC Tuba Joonis 5.4. Elamu soojustagastiga sundõhuvahetussüsteem Tänapäevane õhutihe ehitusviis seab suuremaid nõudeid õhuvahetusele. Väljatõmbekanalid ja õhuklapid tuleb täpselt määratleda. Väljatõmbekanalid tuleb pööningul soojustada, et õhk ei jahtuks. Korstna või kanali otsas asuv otsik või tuulerootor suurendab tõmmet ja väldib õhu tagasivoolu tuule toimel. Külmaks aastaajaks on vaja ette näha õhu- vahetuse reguleerimise võimalus. Tuulutus on ruumide õhustamine avatud akende ja uste kaudu. Köögi õhustamiseks kasutatakse sageli pliidikummi koos väljatõmbekanaliga. Mõnikord
annaabi.ee 
