Ainult väga madalatel temperatuuridel võib udu koosneda ka jääkristallidest. Udu on valkja värvusega (tingitud kiirguse hajumisest veepiiskadelt) ja tekitab niiskusetunnet. Reljeefse pinnamoega maastikul tekib udu, kui õhk liigub mööda mäekülge ülespoole ja jahtub adiabaatiliselt (temperatuur muutub rõhu muutuse tõttu); üksiti peab õhumass olema piisavalt stabiilne (tõusvate õhuvoolude ehk konvektsiooni asemel tekib kondenseerumine). Udu tekib tavaliselt just tuulepoolsel mäeküljel. Võrdlemisi oluline on udu tekkes või kadumises tuule mõju. Selle tugevnedes segunevad niiskus ja soojus kiiremini, mistõttu udu tõenäosus väheneb. Keskmise või tugeva tuule korral areneb udu vaid siis, kui aluspinnalähedane õhukiht jahtub küllalt kiiresti. Kiirgusliku udu korral (nõrk tuul ja selge öö) jahtub õhk umbes 1 ºC paarimeetrises kihis, mistõttu tuule tugevnedes kaob kiirguslik udu kergesti. Kuid advektiivne udu võib ilmneda ka tugeva tuule korral, kuna
Sügisel on olukord vastupidine. Öökülmade vastu kaitsevad veekogud ümbritsevaid alasid nii kevadel kui ka sügisel. Kevadel on vee temperatuur küll suhteliselt madal, kuid jääb öösel siiski kõrgemaks kui maismaal. Soodne mõju on ka rannikualadel tekkivatel kohalikel tuultel ja briisidel. Külmaohtlikul ööl segab briis õhukihte ja sel teel vähendab öökülma ohtu. Väiksemate järvede mõju võib ulatuda mõnesaja meetrini, isegi polle või ühe kilomeetrini, eriti tuulepoolsel küljel. Merede ja ookeani mõju aga ulatub kaugele sisemaale, ühtlustades temperatuuri nii päeval kui ka öösel. Veekogud vähendavad öökülmade ohtu ka õhuniiskuse suurendamise kaudu neile lähedastel aladel. Kasulikud on isegi üsna väikesed veekogud nagu tiigid. Tiiki on eriti sobiv rajada madalikule, kuhu tavaliselt voolab kokku külma õhku. - Mets- selle mõju öökülma kujunemisele on kahesugune. Advektiivse öökülma puhul mets kaitseb
levikut. Igasugune tuul soodustab metsatulekahjude levikut. Tugev tuul põhjustab ka pinnatule üleminekut ladvatuleks. Puud alluvad oma pika eluea jooksul pidevalt tuule toimele ja tuule mõjul kujuneb neil välja võra ja tüve vorm. Kohtades, kus puud alluvad ühekülgsele tuulele, moodustub võra peamiselt tuulealusel küljel ja tüved jäävad kõveraks. Tugeva tuule korral on tüvede läbilõige ovaalne. Tüvi jääb läbilõikes ekstsentriliseks, sest tuulepoolsel küljel jäävad aastarõngad kitsamaks. Tugev tuul aeglustab tüve kõrguskasvu ja suurendab diameetri juurdekasvu tüve alumises osas. Puistus koos kasvavatel puudel mõjutab tuul tugevasti võrade ülemisi osi. Tugeva tuule mõju all on esimese kasvuklassi puud, mille tüved on seetõttu kõige suurema koondega. Puistutes, mis on pidevalt tugeva tuule mõju all, on puudele iseloomulik kooniliste tüvede moodustumine. Tugeva koondega on seetõttu mereäärsete ja mägimetsade puud.
annaabi.ee 
