Sõnnikul arenevad tugevasti paisunud rakkude otsas sporangiumid ehk eoslad. Punetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuool puruneb, lendab sporangium eostega paari meetri kaugusele kiirusega 50km/h. 13) KASELUUDIK kuulub kottseente hulka. Kaseluudiku elutegevuse tulemusena uinunud pungad kaskedel puhkevad ja hakkavad andma ohtralt uusi võrseid, moodustades nö tuulepesasid. 14) SITIKASEEN kuulub kottseente hulka ning on putuka peal kasvav parasiit. Sitikseen kinnitub putuka kitiinkesta külge ja toitub sellest, kuid ei kahjusta oluliselt peremeesorganismi. Levib putukalt putukale või eostega. Sitikseened on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või nende teatud kehaosal (1600+ liiki) 15) TULETAEL kuulub kandseente hulka. Eesti metsades üks tavalisemaid surnud ja elusal puidul kasvavaid seeni
Eestis oli tähendus, et piksekaar joob vett. Eeldati, et hakkab varsti sadama. Kõige puhastavam element on TULI – jaanipäeval üle lõkke hüppamine, jüripäeval aeti loom lõketest mööda, et nad suitsust läbi läheksid. Lõkkeid sama palju kui külas peresid. Sütel kõndimine. TUUL – Taevataadi hingushing.. Tuuleema puhkab tuulepesas või nõialuual. Tuulepesadega puud ei tohi maha raiuda ega nende oksi ära murda (v.a. ravimiseks). Kui tuulepesasid maja lähedal on palju, siis seda maja tuul ei ohusta, aga muud õnnetused võivad seal juhtuda. Tuulepesa võib ka taevasse tekkida triibuna. Enamasti ennustab tugeva tuule tekkimist. Vaigistamistaiad/ Esilekutsumisaiad: vilistamine – esilekutsumine; masti kraabiti küüntega – esilekutsumine; tuulesõlmed – esilekutsumine; puder aiateibale; madu – lohemadu (lüüakse kirves puu sisse, madu riputati puu otsa).LUMI, VIHM – surnud hööveldavad. VIRMALISED – Imeveski Sampo jahvatab.
Haiguse tõrjeks 25 tuleks kasutada profülaktilist pritsimist kogu vegetatsiooniperioodi kestel, varakeva-dest alates (Sarapuu, 1983). Tuulepesad tekivad uinuvate või lisapungade arenema hakkamise tõttu okste ebatavaliselt rohke harunemise tagajärjel. Tuulepesa võrsed on lühikesed ja peened, lehed ja okkad on väikesed. Esineb erineva kujuga, ümaraid pesakujulisi ja ebasümmeetrilisi tuulepesasid, mis aasta-aastalt suurenevad. Need levivad ebasoodsate või järsult muutunud kasvutingimustega puudele tuulega edasikantavate eostega (Sarapuu, 1983). Tuulepesade tõrje on tülikas ja seda tehakse harva, kuna need esinevad üldiselt kõrgel võras. Tuulepesa eemaldamisel tuleb see välja lõigata umbes 15 cm kauguselt, et seeneniidistik puult täielikult kõrvaldada. Lõikekoht tuleb katta aiavaha või õlivärviga (Sarapuu, 1983). Prunus Kirsipuu Kirsipuu lõikamine
annaabi.ee 
