elektritarbimisest. · Eestis puhuvad enamasti lääne- ja edelatuuled. · Aasta keskmine tuulekiirus on 4-5 m/s. · Kõige tuulisem on detsembrikuu, siis on rannikul tuule kiirus umbes 7 m/s. · 2011. Aastal maksti tuuleparkide toetuseks 14,4 miljonit eurot. Joonis 1. Eestis rajatud tuuleenergia võimsused. http://www.tuuleenergia.ee/wp-content/uploads/Statistics-until- 2011.jpg Joonis 2. Energiatihedus 30 meetri kõrgusel. Näide ühest Eesti tuulepargist: Eesti Energia Aulepa tuulepark käivitati aastal 2009. Algselt oli seal 13 tuulikut võisusega 39 MW. 2011 aastal suurenes Baltimaade võimsaim tuuleelektrijaam veel kolme tuuliku võrra, saades sellega juurde 9 MW elektritootmise võimsust. Aulepa tuulepargi koguvõimsus on praeguseks 48 MW. Aastane elektritoodang on kuni 123 GWh. 43 000 Eesti pere aastase elektrivajaduse suudaks ära katta laiendatud tuuleelektrijaama toodanguga.
Üldiselt võib olla rahul tuuleenergia arenguga nii maailmas kui ka Eestis. Tehnoloogiat kasutatakse maailmas aina rohkem, tuuleenergia osakaal riikides hetkeseisuga aina suureneb. Samas tuleks aga pöörata pilk neile inimestele, kes elavad tuuleparkide vahetuses läheduses, sest uuringute tulemusel võivad põhjustada tuulepargid tervisehädasid inimestele, eriti vanuritele. Tuleks täpsemalt uurida tuulepargi mõjusid inimestele ja vajadustel tuleks rakendada minimaalne elamispiir tuulepargist. Lindudele ja muudele maismaaloomadele tuulepargi mõju on minimaalne. Teadmata on aga mõju kaladele, tuleks uurida täpsemalt müra mõjust kaladele. Tuuleenergial on väga palju eeliseid aga samas puudused on üsna suured, näiteks vajavad nad suurt pindala ja toodavad suhteliselt vähe energiat. Maailma populatsioon pole veel kaugeltki stabiliseerunud ja tõuseb märgatavalt aga pind on limiteeritud ja seda on vaja ka kasutada muudeks asjadeks kui energia tootmine
3-3,5 m/s, tiiviku labade arv ei oma väga suurt tähtsust, levinud on 3 labaga tuulikud. Olulisem on tiiviku pindala liiga väikese puhul tootlikus madal, liiga suur tormituulega võib turbiin puruneda. Kasulikum on ehitada suuremad tuulikud: 17m tuulik toodab 75kW, 126 m tuulik 7500 kW energiat. Kui 2007 aastal saavutas tuuleenergia 5. koha, siis aastaks 2016 oli see 2. kohal suurimatest energiatootmismahtuvustest. 10st suurimast tuulepargist 8 asub USAs. Suurim mere tuulepark asub UK rannikul. 41. Tuuleenergia ressurss Eestis, suuremad tuulejaamad. Probleemid tuuleenergia tootmise arendamisel Hiiumaa näitel. Tuuleenergia koguvõimsused (MW) Eestis on alates 2002 tasemest 2,25 MW mitmekordistunud, jõudes 2014 aastaks 302,7 MW-ni. Suurimad tuulepargid asuvad Paldiskis, Narvas, Aulepas, Aseriarul, Viru-Nigulas. Hiiumaa rannikule tahetakse rajada Euroopa suurimat meretuuleparki
974901003346903058 Kasutatud allikas Koostanud ja toimetanud JaanMati Punning, "Taskutark I: Energia, kliima, jäätmed", Tallinn 2008, ,,Energeetika oi kui lihtne!", Anto Raukas 4 Mida teha tuulega? Paljud energeetikast kaugel seisvad ja tehnilist haridust mitteomavad inimesed arvavad, et Eesti energiamajanduse päästerõngaks on tuul. See on aga kõige kallim energialiik üldse. Tuumajaamast saadav elekter maksab 4045 eurot MW/h, põlevkivist saadav 63 eurot ja avamere tuulepargist saadav 90 eurot MW/h. Pealegi seonduvad tuule kasutamisega mitmed keerukad tehnilised probleemid. Vastavalt 2004. aastal valminud Eesti kütuse ja energiamajanduse riiklikule arengukavale on elektrisüsteemi tänast olukorda arvestades tuulegeneraatoreid võimalik installeerida 90100MW ulatuses, kuid sellega kaasneks elektrisüsteemi talituse kvalitatiivne halvenemine. Negatiivsete kaasmõjudeta saab püstitada 3050MW tuulikuid. Tehniliseks piiriks tuulegeneraatorite
annaabi.ee 
