vihta tiibadeks, kaks elavat sütt silmadeks. 6. puukausid kannikateks, punased lõngakerad rindadeks, punane lõngakera südameks, voki kruvi suguosaks, ahju luua paelad soolteks, poolikud hobuse rauad. 7. üks nahk (vasika ehk koera), pannakse nahas härja ike selgrooks, vana viht habemeks, soola kivid või päeva kivid (põllult leitud) silmadeks, kaks kardulat neerudeks, kaks muna ****i munadeks, sau aga sabaks. 11) 1530. aastast on Tallinna raekoja tuulelipuks kübaraga mehike, kes hoiab oma metalses käes kramplikult oda. Vana lugu jutustab, et keskaegses Tallinnas toimus iga aasta 1. mail Rannavärava mäel papagoilaskmine, mille jooksul linna kuulsaimad vibukütid püüdsid varda otsast maha lasta papagoi imitatsiooni. Linna meeskodanike tegemisi tulid ka vaatama kõrgeaulised neitsid, kelle hulgast valiti maikrahvinna. Seda maikrahvinnat austati tema ilu pärast ning ta viidi pidulikus protsessioonis ratsa läbi linnatänavate.
vastu. · 1523 - Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. · 1524 - Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. · 1525 - Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. · 1530 - Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks. Tallinna raekoja tuulelipuks pandi Vana Toomas. · 1533 - esimene teade mustlastest Eestis. · 1535 - Tallinnas hukati mõisnik Johann von Üxküll, kes oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku. Wittenbergis trükiti Wanradt-Koelli katekismus. · 1549 - suri Hans Susi, kes alustas Piibli tõlkimist eesti keelde. · 1554 - Liivimaa-Moskva rahuläbirääkimised, kus viimane nõudis Tartu maksu tasumist. Liivimaalased nõustusid, omateada Tartu maksu kehtestamise lepingut
kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. 1523 Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. 1524 Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. 1525 Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. 1530 Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks. Tallinna raekoja tuulelipuks pandi Vana Toomas. 1533 esimene teade mustlastest Eestis. 1535 Tallinnas hukati mõisnik Johann von Üxküll, kes oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku. Wittenbergis trükiti Wanradt-Koelli katekismus. 1549 suri Hans Susi, kes alustas Piibli tõlkimist eesti keelde. 1554 Liivimaa-Moskva rahuläbirääkimised, kus viimane nõudis Tartu maksu tasumist. Liivimaalased nõustusid, omateada Tartu maksu kehtestamise lepingut järele vaatama, ja rahu sõlmiti 15 aastaks.
annaabi.ee 
