vastupidi, pisike elanik teadis suurepäraselt, et teispoolsusesse saades tagasiteed enam pole, liiga sageli sai kerjusrahvas selle teadmisega kokku puutuda. ,,Teie mitte," langetas poolpime muusik kindlaima otsuse ja pani kübara taaskord pähe. Ta tõusis, ka lapsed hüppasid püsti ja jäid ootama nad teadsid, et bard ei jäta neid hukkuma nii kuis oli oma vennad kord hüljanud. ,,Tulete minuga." Kaks sõna, kuid neist piisas jätmaks hüvasti tormis rebenevate tuulelippudega, rajus maani painduvate kirsipuudega, oma minevikuga ainsa, ent kahjutoova varaga. Nad tahtsid elada, sammudes linna avatud väravaist välja, ja seda kõigist õnnelikumalt, sisukaimalt ka armastusrohkeimalt.
külge ehitatud väikesed kaubapoekesed, neist üksikud on alles tänapäevani. Üldse oli keskaegse Tallinna arhitektuur küllalt omapärane: hoonete akna- ja ukseavad paiknesid seinapinnas reeglina vabalt, seega ebasümmeetriliselt, hoonete seinapindu liigendasid ja mitmekesistasid sageli mitemsugused ärklid, kontraforsid, vintskapid jms. Paljude majade viilud ning tornide tipud olid kaunistatud arvukate sepistatud tuulelippudega. Vertikaalsustunnet rõhutasid peale kõrgete viilkatuste veel üle hoonete paistavad linnamüüri ja kirikute tornid. Hoonestuse kõrgus ületas tänava laiuse keskmiselt 2-3 korda, umbes sama palju olid majadest kõrgemad linnamüüri tornid. Raekoja platsi ümbrus linnulennult lõunast vaadatuna All-linn linnulennult põhjast, mere kohal vaadatuna
annaabi.ee 
