Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige) "maapäälsete asjadega", "tuule valgel" luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu) "tuulemaal" ja nendesamade (Alveri) "tuulelaste" läheduses, "sisaliku jälgedest" moodustub (Ristikivi) "sisaliku tee", mis lookleb tumedalt kohava metsa vahel jne. Kujundeist, mis on pidevalt õhus ning sõnades, on haaratud suurelt ja ühtaegu mõtlikult ning moodustunud loodus- ja tundelüürika on paiguti vägagi võimas. Vaarandi loometeest nähtuv lõhestumus ei ole üksnes individuaalsete kompromisside ja pöörete sõnastus, vaid see on ka tükike ajalugu ning ühiskonda. Muutunud ajas ja
Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige) "maapäälsete asjadega", "tuule valgel" luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu) "tuulemaal" ja nendesamade (Alveri) "tuulelaste" läheduses, "sisaliku jälgedest" moodustub (Ristikivi) "sisaliku tee", mis lookleb tumedalt kohava metsa vahel jne. Kujundeist, mis on pidevalt õhus ning sõnades, on haaratud suurelt ja ühtaegu mõtlikult ning moodustunud loodus- ja tundelüürika on paiguti vägagi võimas. Vaarandi loometeest nähtuv lõhestumus ei ole üksnes individuaalsete kompromisside ja pöörete sõnastus, vaid see on ka tükike ajalugu ning ühiskonda. Muutunud ajas ja