Lained Pinnalained Lainete mõõdetavad omadused Lainetuse tekkimine Lainetuse kuju ja tüüp Lained Tuulelained Ummiklained Laineteooria Süvameri Madalmeri Pinnalained Vee pinnalained on lained vee ja õhu piirpinnal. Walter Munk: veepeegli võnkumised, mille perioodid • kümnendiksekunditest (kapillaarlained) • tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. suurema lainepikkuse puhul määrab lainete
Nt kivi oma asendis, veehoidlasse kogutud vesi. Kineetiline energia- liikuvad kehad. Nt veerev kivi, jõe voolamine. Keemiline energia- vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. Nt fossiilsete kütuste põletmine, fotosüntees. Soojusenergia- keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia- laineliikumisega seotud energia. Nt veekogude lainetuse puhul gravitasioonienegiast saadud energia(tõusu- ja mõõnalained), tuule kineetiline energia(tuulelained). 5. Päikesesüsteemi teke Päikesesüsteem tekkis kosmilisest tolmust(kosmilisest hajusainest), mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse järel. Kosmilise tolm tekib siis, kui Päikesest ligi 5 korda massiivsemad tähed plahvatavad(supernoovad). Nende plahvatuste tagajärjel paiskuvad maailmaruumi tähtede sisemuses sünteesitud rasked elemendid, milleta ei saaks Maa ega ükski planeet tekkida. Päikesesüsteemi algstaadiumis hakkas
(murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine, tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres)
(murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine, tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres)
• periood - ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra. • laine kiirus = laine pikkus / periood MERELAINETE LIIGID • Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. • Pinnalained on tuule poolt tekitatud lained (nn. tuulelained), mis levivad vaba veepinna läheduses ja on suhteliselt lühikesed. Pinnalainete hulka kuuluvad ka säbarlained (ummiklained), mis esinevad pärast tuule vaibumist või väljaspool tuule mõjupiirkonda. • Siselained tekivad erinevate tihedustega veemasside lahutuspinnal. • Pikad lained haaravad kogu veemassi veekogu põhjani. • Lühikesed lained on lained, mille pikkus on väiksem veekogu sügavusest. • Lööklainete korral tekib veemassis liikuv pind (lainefront), milles
Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Lainete liigitamine kuju järgi. Pinnalaine Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal. Pinnalainete seas on seismilised pinnalained, akustilised pinnalained, tuulelained, raskuslained ja kapillaarlained. Veekogus esinevad pinnalained Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse.Vee (või muu vedeliku) pindpinevus määrab 2 cm-st väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumisemuutused. Lühikesed ja pikad pinnalained Pinnalaineid saab jagada lühikesteks ja pikkadeks
Laanemeri on uks enam uuritud mere pinnal (merelaineid, pinnalaineid) pohjustavad tuul; meresid maailmas. Sellegipoolest on siin toimuvaid protsesse atmosfaarirohu muutused; teiste taevakehade (Kuu ja Paikese) vordlemisi keeruline modelleerida. Moned sellised protsessid kulgetombejoud; maavarinad, maalihked voi vulkaanipursked; (nahtused): Vaga muutlikud hudrometeoroloogilised tingimused; merel liikuvad laevad. Avamerel on peamised lained tuulelained Eelmisest tulenevalt veetaseme korgseisude, tormilainetuse, (aga ka laevade poolt tekitatud lained). Muud lained on upwellingute esinemise, sette transpordi jne. mittelineaarne margatavad pohiliselt ainult rannikupiirkondades. Otsese tuule iseloom; Soolase vee sissevool Laanemerre; moju all tekkivad lained on sundvonkumised, peale tuule moju
Rossby lainete mastaap ookeanis on sajad kilomeetrid. Põhimõisted lainete kirjeldamiselLaineteks nimetatakse pidevas keskkonnas levivat perioodilist häiritust. Pinnalained kujutavad endast merepinnal levivat perioodilist häiritust, siselainete all mõistetakse stratifitseeritud keskkonnas levivaid perioodilisi tiheduse jaotuse häiritusi. Merepinnal võivad lained tekkida tuule mõjul (tuulelained), Päikese või Kuu külgtõmbe mõjul (looded ehk tõus-mõõn), vulkaanipursete, maalihete või muu loodusliku jõu mõjul, aga ka näiteks laevade liikumise mõjul. Sõltuvalt sellest, mis jõud seisab vastu häirituse kasvule (ja seega, paneb pinna võnkuma tasakaaluasendi ümber) eristatakse gravitatsioonilaineid ja, näiteks, kapillaarlaineid. Pikkadeks laineteks nimetatakse pinnalaineid, mille pikkus on suurem kui mere sügavus antud
Gradientjõud on suunatud madalama rõhu rannikul asenduvad soojema veega, see poole, isobaaridega risti nähtus ei ole nii ilmekas kui troopilisel Vaiksel ookeanil Tuulelained. North Atlantic Oscillation Sõltuvad: Tuule kiirusest 10. Õhumassid. Frondid Ajast, kaua tuul püsivalt ühest suunast puhub Õhumassid, frondid. Vee sügavusest
annaabi.ee 
