ei tohiks lisavarraste samm 0,5z. Survepingete on üldjuhul määramatu 8 süsteem, teatavatel juhtudel seinte omakaal, lagede 20. Jäiga konstruktiivse saab siiski olukorda koormus, lumekoormus ja skeemiga hoone põikseinte lihtsustada ja arvutada raami vertikaaljõud seinas tuulest töötamine elemente iseseisvate (hoonele tervikuna). tuulekoormusele. konstruktsioonidena. Elastse Lähtudes koormuse Diafragma mõiste: Jäiga skeemiga hoone: Elastse jaotumise printsiibist võib skeemiga hoone töötamise skeemiga hoones (staatiliselt öelda, et korruse kõrguse kontseptsiooni aluseks on määramatus süsteemis) ulatuses rakendatud lagede töötamine omas põhjustavad koormused koondatud jõud jaotub pinnas. Vahelae serv
omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. 20. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma mõiste Põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma Kui tuulekoormus kandub vahelae servale, siis vahelagi kannab selle koormuse edasi põikseintele, põikseinad on vahelagedele tugedeks horisontaalsuunas. Kuna põiksein on arvutuslikult konsool, siis tema koormamisel ta ka paindub. Seega on meil tegemist elastse toega (vedruga). Nagu skeemil 8.13 näha, töötab vahelagi nagu tala elastsel alusel, kusjuures
tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid kuid muudavad välisilme inetuks. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis kui toetav konstruktsioon (näiteks vundament, sillused) ei ole küllalt jäigad ja tugevad. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (näiteks kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis. Et kompenseerida ja vähendada kokkutõmbumistest tingitud pragude avanemist on võimalikud kaks lahendust, mida võib kasutada koos või eraldi: · deformatsioonivuugid · armeerimine Betoonplokid ja kivid peaksid ladumise ajal olema võimalikult kuivad. Deformatsioonivuukide paiknemine
annaabi.ee 
