..6 m/s. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. Suuremal osal Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s, mõnes piirkonnas aga isegi 6 m/s. Seepärast on Eesti saared Euroopa üks tuulisemaid piirkondi, mistõttu tuuleenergia tootmine peaks olema majanduslikult kõigiti otstarbekas. Eestis saarte ilmavaatlusjaamades pikaajaliselt läbiviidud tuulekiiruste mõõtmise tulemused on esitatud tabelis 2. Kuna mõõtekõrgus eri vaatlusjaamades on vahemikus 11...13 m, tuuleagregaatide efektiivsust võrreldakse aga 10 või 30 m kõrgusel puhuva tuule kiiruse järgi, siis on tabelis esitatud ka arvutuslikud tuulekiirused vastaval kõrgusel. Tiiviku tsentri kõrgus sõltub tuuleagregaadi võimsusest. 30 m kõrguseid maste kasutatakse umbes 250 kW võimsuse korral. 500...600 kW agregaatide mast on vähemalt 40 m kõrgune ja 1..
selle kõrgustiku lõuna-, edela- ja läänenõlval. Sõrve juhul on see sedemetevaesus tingitud tugeva tuulega. 5.4. Tuule andmed Keskmine tuule kiirus D N O S A J J M A M V J 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Võru Sõrve Graafik 5. Kuude keskmine tuulekiirus (m/s) Sõrves ja Võrus 1966-2010 (11) Tuulekiiruste erinevused rannikulise Sõrve ja mandrilise Võru vahel on suured. See erinevus on tingitud sellega, et rannikul, eriti edelapoolsel, pole takistusi tuule jaoks, mandril on aga olemas metsad, linnad ja kõrgustikud. Vaatamata aga sellele numbrilisele erinevusele, on tuulekiiruste kõikumine mõlemates kohtades sünkrooniline. 19 Graafik 6
ebamugav. Elavhõbe asub lahtises anumas ja on seetõttu ohtlik. Anderoidbaromeeter ( nagu kraadiklaas ) Ühes otsas on väike lõõts või osa , milles asub elavhõbe , mis õhurõhu muutudes üles liigub . Tegu on suhtelise mõõteriistaga aga seeeest lihtne transportida ja odav. Beauforti tuulteskaala Tuule kiiruse (tugevuse, jõu) hindamiseks koostas ta 12-pallise skaala, mis baseerus täislastis purjelaeva olukorra kirjeldamisele erinevate tuulekiiruste korral. Skaala oli täielikult purjelaevakeskne, sisuliselt võis vaatleja olla seljaga mere poole. Aurulaevade tulekuga muutus kasutuks. 1)Esimesed 5 palli, (0-4), tuulevaikusest kuni mõõduka tuuleni, kirjeldasid tuult selle järgi, milliseid roolimisvõtteid kasutati ja kui suur oli laeva kiirus sõlmedes peaaegu selgel veel. 2)Järgmised 5 palli, (5-9), küllalt tugevast tuulest kuni tormini, määrati selle järgi, milliseid purjeid kasutati.
annaabi.ee 
