läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavaliselt vihm. Päikesekiirgus ·Antarktisel on polaarpäev (suvel) ning polaaröö (talvel). Antarktisel esineb inimestel ka palju päikesepõletust, mis on tingitud valgelt lumelt ja jääkattelt tagasipeegelduva UV-valguse tõttu. Tuuled ·Kontinendi äärealadel puhuvad sageli polaarplatoolt laskuvad ja tormiks paisuvad mäetuuled. Sisemaal on tuulekiirused tavaliselt siiski mõõdukad. Taimestik ·Antarktise kliima ei lase taimestikul laialdaselt levida. Taimede kasvu takistavad mitmed koosmõju avaldavad kasvutingimused: väga madalad õhutemperatuurid, vilets kasvupinnas, niiskuse puudujääk ja halvad valgustingimused. Seetõttu suudavad maismaa taimeliigid ellu jääda vaid rannikualadel ja oaasides. Antarktise floora koosneb peamiselt samblikest, sammaldest, vetikatest ja seentest.
energia.ee) 1.2ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL - TUULENERGIA Tuul on samuti nagu ka vesi taastuv energiaallikas. Tuule abil toodetakse energiat tuuleparkides, mis omakorda koosnevad mitmetest ,,tuulikutest". Tuuleparke saab rajada nii vee peale kui ka maismaale. Tuule abil elektritootmiseks on vaja tuult, nimelt, mida tugevam tuul on, seda kiiremini paneb ta liikuma turbiinid ja seda rohkem elektrienergiat saab toota. Tavaliselt on kõrgemal tuulekiirused suuremad, sellepärast ongi ,,tuulik" seda parem, mida kõrgem ta on. Tuulikud loodust ei reosta, küll aga võivad nad segada lindude elutegevust. Seepärast on ka hea, et ,,tuulikud" kõrged on (Bockelwitzi tuulepargi kõrgus on 65m) , sest siis puutuvad nad lindudega vähem kokku. 1.3PÄIKESEENERGIA Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel
Seepärast on Eesti saared Euroopa üks tuulisemaid piirkondi, mistõttu tuuleenergia tootmine peaks olema majanduslikult kõigiti otstarbekas. Eestis saarte ilmavaatlusjaamades pikaajaliselt läbiviidud tuulekiiruste mõõtmise tulemused on esitatud tabelis 2. Kuna mõõtekõrgus eri vaatlusjaamades on vahemikus 11...13 m, tuuleagregaatide efektiivsust võrreldakse aga 10 või 30 m kõrgusel puhuva tuule kiiruse järgi, siis on tabelis esitatud ka arvutuslikud tuulekiirused vastaval kõrgusel. Tiiviku tsentri kõrgus sõltub tuuleagregaadi võimsusest. 30 m kõrguseid maste kasutatakse umbes 250 kW võimsuse korral. 500...600 kW agregaatide mast on vähemalt 40 m kõrgune ja 1...1,5 MW agaregaatide mast üle 50 m kõrge. Kõrguse suurenemisel suureneb mõningal määral ka keskmine tuulekiirus. Ilmajaama Mõõtetulemused Arvutuslik Arvutuslik
3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia Tuul on samuti nagu ka vesi taastuv energiaallikas. Tuule abil toodetakse energiat tuuleparkides, mis omakorda koosnevad mitmetest ,,tuulikutest". Tuuleparke saab rajada nii vee peale kui ka maismaale. Tuule abil elektritootmiseks on vaja tuult, nimelt, mida tugevam tuul on, seda kiiremini paneb ta liikuma turbiinid ja seda rohkem elektrienergiat saab toota. Tavaliselt on kõrgemal tuulekiirused suuremad, sellepärast ongi ,,tuulik" seda parem, mida kõrgem ta on. Tuulikud loodust ei reosta, küll aga võivad nad segada lindude elutegevust. Seepärast on ka hea, et ,,tuulikud" kõrged on (Bockelwitzi tuulepargi kõrgus on 65m) , sest siis puutuvad nad lindudega vähem kokku. Arvestades põlevkivi varude piiratusega ja ülemaailmse suunitlusega "rohelise energia" kasutusele võtmisel, on töös mitmed projektid tuulegeneraatorite püstitamiseks
vähemalt 2 cm, alla 2 cm läbimõõduga raheterad nii suures koguses, et moodustavad maapinnale vähemalt 2 cm paksuse kihi. Tsüklonaalsed tormid. Tekitajaks aktiivne madalrõhkkond, hõlmab tavaliselt terve Eesti, kestab tunde, kõige sagedamini hilissügisel ja talve alguses, kui tsükloneid on kõige rohkem, sisemaal tuuleiilid harva üle 20 m/s, saartel ja rannikul 25-30 m/s puhangud tavalised, võimalik meretaseme ohtlik tõus. Sisemaal annavad suurimad tuulekiirused pagid soojal ajal. Eesti tugevam puhang 48 m/s, Ruhnu 2.11.1969; suurim keskmine 34 m/s (2x Kihnus, 1 x Vilsandil perioodil 1967-1970); 23.1.1995 Vilsandil tuulepuhangud 38 m/s; 9,1.2005 Kihnus tuulepuhangud 38 m/s, Viljandis 29 m/s. NB! Mitte orkaaniga segamini ajada orkaanitugevusega tuuli! Mis on ilm? Meie inimesed, kes siin maa peal elame, pole ju ilm üksikud näitajad, mida mõõdetakse, vaid ikka nähtuste keerukas kompleks, ühtne terviklik nähtus. Kompleksne
annaabi.ee 
