võib saada kuni 25 kg kuiva parkkoort) ning kuusevaiku lakkide valmistamiseks. Taludes keedeti kuusevaigust, meest, vahast, searasvast või võist (1:1:1:1) põletikuvastast haavaplaastrit. Haavaplaastrit valmistati ka värskest kuusevaigust, millele lisati aaloed ja mett. Vaigust ja viinast (1:5) tehti seespidist tinktuuri reuma ja närvivalude vastu. Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Üsna saastetundliku liigina ei sobi aga suurlinnadesse, küll aga väikeasulatesse ning linnaäärsetesse metsaparkidesse. Pärimused: Kuusk on olnud traditsiooniline puu matusetalituste juures. Kuuseosi puistatakse matuserongkäigu teele, leinakuuskede asetamine lahkunu kodu väravasse, kirstu ja värske kalmu kuuseokstega ülepuistamine on olnud rahva seas laialt levinud komme. Ka kirstulauad tehti kuusepuust.
· Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda.