jätkusuutlikusele. Eestis toodetaks üle 90 protsendi elektri energiast põlevkivist. Põlevkivi jätkub veel umbes sajaks aastaks. Kasutatakse küll alternatiivseid elektri tootmis võimalusi, kuid laialdasemaks tootmiseks on need liialt kulukad ja Eestis ei ole nende jaoks ka kõige paremad tingimused. Näiteks tuumaenergia tootmine läheks Eesti oludes maksma vähemalt 60 miljonit krooni megavati kohta. Veejõujaamal oleks kulu 25-30 miljonit krooni megavati kohta, ning tuulejaamal 14 miljonit krooni. Põlevkivi seadmete uuendamine maksab aga alla 9 miljoni krooni megavati kohta. Seetõttu ei saa Eesti vähemalt lähi aasatel põlevkivi energiast lahti. Eesti on energia valdkonnas küll üks sõltumatumaid riike Euroopas, aga ühe ning lähimate aastasadade jooksul väljasureva energia kasutamine on kindlasti suur risk Eesti jätkusuutlikusele. Niisiis on Eesti riigi säilimise suurimad takistuse rahvastiku osakaal, milles on näha paranemist,
käigus kasutatavate seadmete käitamisel, remondil ja väljavahetamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete keskkonnaohutu säilitamine ja eluiga lõpetavate jaamade sulgemine. Müüdid odavast energiast - sageli arvatakse, et nn roheline elekter on üks kallimaid. Kuid uue jõujaama ehitamise ühe megavati maksumus tuleb gaasküttel töötava elektrit ja soojust koos tootva jaama puhul umbes 12 miljonit krooni, tuulejaamal 12-14 miljonit, biomassi põletaval koostootmisjaamal 25 miljonit, veejõujaamal 25-30 miljonit ning tuumajaamal 60 miljonit krooni. Põlevkivielektri tootmisseadmete uuendamine Narva elektrijaamades maksab ligi üheksa miljonit krooni megavati kohta. Energiatootmiseks kasutatav kütus on tuule ja veejõu puhul tasuta, põlevkivi maksab 53,5; tükkturvas 99,7; hakkpuit 100,8; maagaas 144,3; raske kütteõli 172,2; põlevkiviõli 168,9 ja kerge kütteõli 400,9 krooni (keskmised hinnad
annaabi.ee 
