Suvel, kui vees ammendub lahustunud toitainete varu, peaks ka fütoplanktoni biomass saavutama kõrgpunkti, kuid Võrtsjärve fütoplankton saavutab oma maksimumi alles hilissügisel enne jää tulekut. Sügisesel biomassi kasvul on kaks põhjust: esiteks üldfosfori hulga suurenemine vees kevadest sügiseni ja teiseks tsüanobakterite sesoonne suurenemine fütoplanktonis, kes vetikatega võrreldes on võimeline saavutama sama fosforihulga juures suuremat biomassi. Võrtsjärves seguneb vesi tuulehoovuste mõjul üsna hästi, seetõttu ei ole järve eri osade fütoplanktonis tavaliselt suuri erinevusi. Erand on ainult järve kitsas lõunaots, kus avaldub Väikese Emajõe mõju ja vohav taimestik takistab veevahetust järve muude osadega. Kuni maikuuni, kui veetaimestik pole veel piisavalt kasvanud, takistamaks vee segunemist, areneb fütoplankton järve lõuna- ja keskosas ühtemoodi. Juunist alates aga pidurdub järve lõunaosas tsüanobakterite kasv
Lainetus - Kui laine murdub, tekib settevool. Põhiliselt tormilainetus Tuul liivarannas luited, tekitab laineid. merejää põhjustab setete liikumist ja tassib kive. Ajujää purustab randa ja kobestab setteid taimed (tagasihoidlikud), roostikud (trügivad peale/kinnikasvamine, aga hoiavad kinni). Inimene. Maakoore liikumised - Maavärinad, tsunamide tekked, tekivad lained, meeletud veevoolud, põhjustab setete liikumist. Settevoolu mõiste mittetundmisest ja selle kujunemisel tuulehoovuste ülehindamisest tingituna selgitatakse rannasetete liikumist pahatihti voolamisena. Ilmselt on tegemist võõrkeeltest pärit tõlke apsiga, sest otseselt tõlkides näiteks vene ja inglise keelest (vn. potok nanosov, ingl .k. sediment streem) oleks tegu nagu tõepoolest setete voolamisega, mida põhjustavad tuulehoovused. Sellest tingituna mõnigi kord setete pikiranda liikumise iseloomustamiseks on püütud mudelite abil iseloomustada kasutades liikumapaneva jõuna hoovusi.
annaabi.ee 
