1. lagedaks raiumisel ei saavutata hõlbsasti metsa, kuivavad läbi 2. Mets kaitseb paepealseid atmosfääri saaste eest (põhjavesi lähedal) Paepealsed rendsiinad Kh Loometsad alluvad kergesti tuuleheitele (juurekava pinna lähedal), kergesti putukrünnatavad Paiknevad loopealsetel, klindi piirkonnas Kogu maafondist 1,2% (45,9 tuh ha), sh. haritaval maal 0,8% (8,7 tuh ha) Aluspõhjakõlvikutel õhem leesikalo tüsedam kastikuloo Aastafütoproduktiivsus 56 t ka ha-1 Rohttaimede maa-alune osa ületab maapealse 1015 kordselt
lamedates nõgudes ja lohkudes). Gleistunud rendsiinad asuvad madalamatel pinnavormidel, on lühikest aega kevaditi ja sügiseti liigniisked, suvel sageli põuakartlikud. Rendsiinadel on happeliste saasteainete suhtes suur, leeliste saasteainete suhtes väike puhverdusvõime. Koresusest tuleneva hea veeläbilaskvuse tõttu on põhjaveed nõrgalt kaitstud. Rendsiinadel kasvavad metsad haigestuvad kergesti ja on altid tuuleheitele. Leostunud ja leetjad mullad on kujunenud kollakashallil ja punakaspruunil moreenil, neid on kõige rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis, kohati ka kõrvu rendsiinadega Põhja- ja Lääne- Eestis. Gleistunud leostunud ja leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad
annaabi.ee 
