Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada tuumaenergia elektri tootmine tuumaelektrijaamades. termotuumaenergia kasutatakse vähe, vesinikpommides. päikeseenergia elektritootmiseks. Troopikas, lähistroopikas, kõrbetes. Teisesed energiavarad: tuuleenergia tuulegeneraatorites elektri tootmine. hüdroenergia mägijõgedel elektri tootmine hüdroelektrijaamades. loodete energia elektri tootmine. geotermiline massiline soojus, kuuma põhjavee kasutamine majade kütteks. biomassi energia ammu kasutuses, osatähtsus väike. kolmandased: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi pruunsüsi, põlevkivi turvas. 4. Naftatööstus: 1. Nafta ammutamine maismaal odav, mere põhjast kallis, Põhjamerest saab 2,5 4 km sügavuselt
sügisest läbirändel ei peatu kevadel kured pikemat aega ega suuremal hulgal. [ 3 ] Sookure kaitse ja ohutegurid Sookurg on enamus levila riikides kaitse all, nii ka Eestis. Liigi arvukus on viimase 300 aasta jooksul valdavalt langenud. Põhilisteks ohtudeks sookurele on nende elupaikade hävinemine ning madalast veetasemest tingitud poegade ning kurnade röövlus. Nendeks röövliteks on enamasti varesed, metssead ning rebased. Palju kurgi hukkub elektriliinides, tuulegeneraatorites, liikluses jm. Praegune sookure populatsioon Eestis on pideva juurdekasvu faasis. Peamisteks takistatavateks teguriteks on kättesaadava toiduressursi hulk, pesitsusaegne häirimine inimese poolt ning kõrgendatud röövlus. [ 2 ] Häirimine inimese poolt mõjutab sookure pesitsemist, sulgumist ning rändeaegset peatumist Eestis. Juba ühekordse häirimise tõttu võib sookurg pesa hüljata. Seetõttu mõjutab inimene suuresti uute poegade sündi
annaabi.ee 
