● Tuuleturbiidid toodavad elekrit ilma keemiliste ühendite õhkupaiskumiseta. ● Tuulepargid võtavad enda alla väikese osa maapinnast ning need ei koorma keskkonda. ● Ei tarbi kütust ning hoolduskulud on madalamad. ● Tuuleenergial on elutsükli heitmed kõikidest energiatootmistehnoloogiatest kõige väikesemad. ● Oma eluea jooksul toodab üks tuulegeneraator umbes 80 korda rohkem energiat kui kulub tema tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks. Pilt tuulegeneraatorist Päikeseenergia ● Päikesepaneeli elemendid ehk päikesepatareid alustavad energia tootmist vähese valgusega. ● Päikesepaneelide suur eelis on peaaegu hooldusvaba süsteem. ● Neid on erinevates suurustes ning neid saab paigaldada katusele, seinale, maapinnale. ● Päikeseenergia on keskonnasäästlik taastuvenergia. Pilt päikesepaneelist Biomassienergia ● Bioenergiat saadakse organismidest pärineva
vaid aitab teha üksikinimesel head loodusele. Inimesin on ka pannud mõtlema kunagine projekt "Teeme ära". Vähendades tarbimist, taaskasutades asju ja töödeldes ümber jäätmeid, saame säästa loodusvarasid ka tulevastele põlvedele. Õhuresostuse vähendamiseks Eestis luuakse tuuleparke ja kasutatakse järjest enam päikeseenergiat. Kuid kas need tasuvad ära, kui Eesti kliima juures oleks vaja kulukaid tuuleparke suures laotuses, sest paarist tuulegeneraatorist ei piisa. Taastuvenergi on küll loodussäästlik, kuid ei rahulda Eesti piires tarbijate vajadust. Asudes Läänemere kaldal on potentsiaali, kuid selleks peaks terve ranniku täis ehitama. Arvan, et geograafiline asukoht ja tingimused Eestis soodustavad taastuvaenergia tootmist, kasvõi vähehaaval, et pikemas perspektiivis vältida õhuresostust. Rohelise mõtteviisiga tarbimisühiskonnas kohtab harva inimest, kes oleks metsaraie poolt,
investeeringuvajadus, sesoonsuse märkimisväärne roll energiatootmisel. Päikeseenergia kasutamisel tuleb kombineerida see teiste võimalike lahendustega, et tagada pidev energiaga varustatus. Tuuleenergia osas lähtuti samuti saare asukohast ja sesoonsusest võimalikuks variandiks toodi energia salvestamine energia salvestitesse, mis oleks abiks tuulevaesematel aegadel. Arvestades saare populatsiooni ja energiatarbimise vajadust piisab töögrupi sõnul kahest tuulegeneraatorist. Tuuleenergia puhul oli toodud näiteid ka võimalike innovaatiliste lahenduste näol, mille omapära sõltus paljuski disainist ja üldisest turvalisusest ökosüsteemile. Diiselgeneraatoriga tootmine pole aga majanduslikult tasuv ja keskkonna osas aktsepteeritav variant, kuid lubaks toota elektrit sõltumata ilmast. Tuuleenergia põhise lahenduse leidmisel oli asjakohane tuua näiteks teise tuulepargi ja saare energiatootlikkus,
KASUTAMINE KALLIS. GEOTERMAALENERGIA- TOOTA SAAB LAAMADE PIIRIALADEL, VÄLJA ARVATUD KAHE MANDRILISE LAAMA KOKKUPÕRKE ALAL. EI REOSTA ÕHKU, ENERGIA VARUD ON PIIRAMATUD MEIE JAOKS. RAJADA ON KALLIS, PAIKNEMINE JA KUS SAAB TOOTA SÕLTUB GEOGRAAFILISEST ASUKOHAST MITTE INIMESTE ASUKOHAST. PUURAUK PEAB OLEMA LIGIKAUDU 3KM SÜGAV. LOODETE EHK TÕUSUMÕÕNA ENERGIA - KASUTADA SAAB AVAOOKEANI ÄÄRES, RANNIKUTE LÄHEDAL. SÜGAVUS 20-30M. VOOLUKIIRUS PEAKS OLEMA LIGIKAUDU 2,5M/S. ENERGIAHULK SARNANE TUULEGENERAATORIST SAADAVA ENERGIAHULGAGA EHK SEE ON VÄIKE JA TASUB END ALLES MITME AASTA PÄRAST ÄRA, SEST SEE VAJAB HOOLDAMIST JA PÜSTITAMINE ON KA KALLIS. TUULEENERGIA - KASUTADA SAAB RANNIKUALADEL KUS ON VÄHEMALT 6M/S MUIDU EI TASU SEDA SINNA PÜSTITADA. PÜSTITADA KÕRGEMATESSE KOHTADESSE VÕI RANNIKU ALADELE. EESTIS ON NEED PALDISKIS, VIRTSUS, SÕRVES JA KÕPUL. TOHUTULT SUURED TUUNEPARGID ON SAKSAMAAL, CALIFORNIAS, HOLLANDIS. PROBLEEMIKS ON VÄIKE ENERGIA HULK JA MÜRA, TUULEVAIKUSE PERIOODID.
on võimalik muundada teisteks energialiikideks, sh elektrienergiaks, tuuleturbiinide abil. Tuul on seega piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes tuuleelektrijaamade rajamisega kogu maailmas. Joonis 1. (http://www.hydro.com.au/energy/about-wind-power) Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist, rootorist, tiibadest ehk labadest, masinaruumist, tornist, elektroonikaseadmetest, mõnedel juhtudel käigukastist ja tuulegeneraatorist, mille ingikäimise tulemusena tekib elektrivool. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor. Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba. Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema. Gondli keres asub aeglaselt ja kiirelt pöörlev võll, käigukast ning generaator. Pöörlevad labad panevad aeglaselt liikuva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis. Aeglaselt ja kiirelt pöörlevad võllid on
on võimalik muundada teisteks energialiikideks, sh elektrienergiaks, tuuleturbiinide abil. Tuul on seega piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes tuuleelektrijaamade rajamisega kogu maailmas. Joonis 1. (http://www.hydro.com.au/energy/about-wind-power) Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist, rootorist, tiibadest ehk labadest, masinaruumist, tornist, elektroonikaseadmetest, mõnedel juhtudel käigukastist ja tuulegeneraatorist, mille ingikäimise tulemusena tekib elektrivool. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor. Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba. Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema. Gondli keres asub aeglaselt ja kiirelt pöörlev võll, käigukast ning generaator. Pöörlevad labad panevad aeglaselt liikuva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis. Aeglaselt ja kiirelt pöörlevad võllid on
annaabi.ee 
