6 m/sek, on Eestis palju. Tuulikute potentsiaalsete asukohtadena võib vaadelda järgmiseid kohti: Vormsi, Pakri, Naissaar, Ruhnu, Sõru Hiiumaal, Vilsandi ja Osmussaar. Tahkuna tuulik Hiiumaal - 1997. aasta 19.septembrist töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 mln krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli Eestist. Eesmärk oli tuulikut eksponeerida ja selgitada, kas saame tuuleenergeetikaga hakkama. 11. oktoobril 2002 .a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark Virtsu Tuulepark, millega astuti suur samm edasi perspektiivse ja loodussõbraliku energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid
Eestis töötab juba mitu tuulikut ja tuuleparki, mis on näidanud häid tulemusi meie oludes ja neid kerkib muudkui juurde. 1997. aasta 19.septembrist hakkas tööle Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 miljonit krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli Eestist. Eesmärgiks oli tuulikut eksponeerida ja selgitada, kas saame tuuleenergeetikaga hakkama. Töö käib arvuti abil ja inimese kätt juhtimise juures vaja ei ole kuni rikkeid ei tule. Maksimaalvõimsusega töötab tuulik tuulekiirusel 14 m/sek. Aastas prognoositi toodangut 300 tuhat kWh, mis on Hiiumaa elektritarbimisest alla 1%. Esimesel tööaastal toodeti elektrivõrku 288 MWh elektrit ( Eesti Energia 2007). 2002. aasta 11. oktoobril hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev
annaabi.ee 
