Sisukord Sissejuhatus Kõrbed tekivad peamiselt mandrite sisealadele, külmade hoovuste naabrusse, mäestike tuulealusele nõlvale. Eelkõige tekivad kõrbed troopilises kliimavöötmes, pöörijoonte (~30°N/S) lähedusse. Troopilises kliimavöötmes on valitsevaks kõrgrõhkkond, mis on kuiv, ning ei anna pilvedele võimalustki tekkida. Nii sajab kõrbepiirkondades väga vähe. Alla 250 mm aastas. Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine. Põhjavee kihid
merematuse järele tekkis kauges minevikus, kui hakati tegema pikki mereretki. Kujunesid kindlad rituaalid: nt viikingid asetasid oma lahingus langenud kaaslased drakkaritele, süütasid laevad ning lasksid neil purjetada kangelaste maailma Valhallasse. Arvatavasti toimisid nii ka muistsed eesti meresõitjad. Ristiusu levides rituaal muutus: laevas, kus asus surnu, kuulutati välja lein ja selle märgiks langetati lipp. Matuse ajaks jäeti laev triivi ja meeskond kogunes paljastatud peadega tuulealusele pardale. Surnu õmmeldi purjeriidest kotti, millesse lisati raskuseks kahurikuul, jupp ankruketti või ballastikivi. Selline sark asetati alusele, mille üks ots toetus reelingule. Kapten pidas lühikese matusekõne, luges ette mõne kohase lõigu Piiblist ja lõpetas meieisapalvega. Siis kergitati alust ja surnu libises jalad ees üle parda merre. Laeva logiraamatusse tehti märge, kus olid kirjas matuse koha koordinaadid, need jäid ainsana märkima hauakohta
annaabi.ee 
