) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln. tonni aastas) ja muid mereloomi. 7. Metsamajandus Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinenud. Metsa on veel ainult 19% territooriumist. Lääne- Ghattide tuulepealseil nõlvul, Himaalaja idaosa madalamail lõunanõlvul ja idapiiril mägedes (kuni 900 m kõrgusel) kasvab madalamal igihaljas troopiline, kõrgemal lähistroopiline vihmamets. Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe
3,6 mln. tonni aastas) ja muid mereloomi. (2) 9. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS 14 Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinenud. Metsa on veel ainult 19% territooriumist. Lääne- Ghattide tuulepealseil nõlvul, Himaalaja idaosa madalamail lõunanõlvul ja idapiiril mägedes (kuni 900 m kõrgusel) kasvab madalamal igihaljas troopiline, kõrgemal lähistroopiline vihmamets. Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes
annaabi.ee 
