hüpotees. · Endosümbioosi hüpotees: üks organism elab teise sees, kasulik mõlemale · Kloroplastid: Endosümbioosi hüpotees; ehitus- sama, mis mitokondril(sisemine suurem kui välimine); lamell e tülakoid; graane e lamellide kogum(joonis vms); fotosüntees- sisaldab DNAd, RNAd, ribosoome ja paljuneb iseseisvalt · Tsütoskelett: taimeraku osade omavaheline sidumine; valgulised kiud; fibrillaarne rakk; sõltuvalt läbimõõdust räägitakse filamenditest, tuubulitest ja fibrellidest; seovad organelle omavahel; olulisimad on nad lihasrakus; neist koosnevad rakkude ripsmed ja viburid(9 paari ringselt paiknevaid tuubuleid ja 10nes on keskel); Ripsmed ja viburid saavad alguse raku basaalkehast. Basaalkehas on 27 tuubulit(3 kaupa, 9 grupis). · Vakuool on rakumahla mahuti: ühekordne membraan; rakkudes on olemas veel tsentrosoom, mis koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda ehituslikult sarnanevad basaalkehaga ja mille ülesandeks
ümbertöötlemine ja ning neid edasisaatmine ühendavatest Rakumembraani ja kanalikestest. rakukesta moodustamine Tsüto- Seob raku ühtseks Rakuvede- X X X plasma tervikuks, likust tagab toitainete (tsütosoolist), edasi kandmise valkudest, rakus, mikro- on jääkainete tuubulitest eritumiskohaks, ning sisaldab varuaineid, (eukarüooti- vaheprodukte, del) pigmente rakuorganel- lidest. Kareda- Toimub Kanalitel on X X X pinnaline valgusüntees ribosoomid tsüto- plasma võrgustik Sileda- Varusüsivesikute Ensüümid, X X X pinnaline süntees- glükogeen tsüto- Lipiidide süntees
- mikrofilamentideks - fibrillideks - (mikro)tuubuliteks * suudab kuju muutu õhemaks, pikemaks * suudab endaga seotud organelle liigutada * põhjustab amööbi .. Põhjustab lihasrakkudes liikumise. Viburid tsütoskeleti üks osa. Viburid koosnevad mikrotuubulitest (torujad, moodustavad spiraalse moodustise). Vibur koosneb üheksast paarist ringjalt paiknevatest tuubulitest ja 10. Paar on keskel. Vibur kinnitub raku sisse basaalkeha abil, mille ehitus sarnaneb tsentrosoomi tsentriooliga. Ülesanne: paneb raku liikuma Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis paiknevad üksteise suhtes risti. Ülesandeks kääviniitide moodustamine raku jagunemise ajal. See organell iseloomulik vaid loomarakkudele. Tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis paiknevad üheksa kolmikuna. Raku tuum ja tuumake. Rakku ümbritseb kahekihiline membraan, milles on poorid
vastavalt valgulise kiu läbimõõdust. · fibrillid · Mikroflamendid · tuubulid Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: 1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks, 2) viburite vi ripsmetega varustatud rakus on nad aga basaalkehaks, kust vastavad moodustised välja kasvavad. Vibur * tsütoskeleti üks osa, moodustuvad mikrotuubulitest (torujad, moodustavad spiraalse moodustise). *vibur koosneb 9 paarist ringjalt paiknevatest tuubulitest ja kümnes paar on keskel. * vibur kinnitub raku sisse basaalkeha abil, mille ehitus sarnaneb tsentrosoomi tsentriooliga. Tsentrosoom -koosneb kahest tsentrioolist, mis paiknevad teineteise suhtes risti ja mille ülesandeks on kääviniitide (Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku.) moodustamine raku jagunemise ajal. See organell on omane vaid loomrakkudel. Tsentriool
–Wastes are secreted through pores called nephridopores •Need tuubulid eritavad lahjendatud vedelikke. Metanefriidid: •Ehk avatoruneerud •Nt rõngussidel –Igas lülis avatud otsaga metanefriidide paar –Contain a ciliated funnel called a nephrostome –Wastes pass through a coiled collecting tubule –Passed into bladder and then are secreted from nephridopores. •Metanefriidid koosnevad avatud otsaga tuubulitest, mis koguvad kehavedelikke tsöloomist ning toodavad lahjendatud uriini eritamiseks. Malpighi sooned: •Neermõigud •Putukatel ja teistel maismaalse eluviisiga lülijalgsetel eemaldavad hemolümfist lämmastikuühendeid ning osalevad osmoregulatsioonis. Selgroogsete neerud: *osalevad nii eritamises kui ka osmoregulatsioonis. From filtrate to urine •Filtrate contains water, salts (like NaCl), bicarbonate ions, hydrogen ions, urea, glucose, amino acids
Osavõtt rakumembraani formeerumisel, taimerakkudes ka rakukesta.Lüsosoomide teke 7. tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees 8. Plastiidid- kloroplast:fotosüntees, leikoplastid:toitainete varu, kromoplastid: ergas värv meelitab tolmeldajaid . 9. lüsosoom Sisaldavad lõhustava toimega ensüüme ja lagundavat materjali. 10. tsütoskelett Tsütoskelett on eukarüootsetel rakkudel, see koosneb tuubulitest (mikro) ja filamentidest (vahe, mikro), valgud: aktiin, tubuliin, müosiin. Funktsioonid: struktuurne raku kuju formeerimine, säilitamine, muutmine; sideme loomine rakuorganellide vahel; transport. Tagab raku ja tsütoplasma liikumisvõime. 11. peroksüsoom aminohapete oksüdeerimine, Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist
stereotsiiliad · Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad, mis mikrohattudel puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima. Sekretoorsed rakud parenhüümid, sidekude koos veresoonte ja närvidega strooma (toestav ja toitev süsteem näärme jaoks) Näärmed jaotatakse viimajuhade olemasolu põhjal eksokriinseteks(viimajuhad on olemas) ja endokriinseteks (viimajuhad puuduvad). Eksokriinsete näärmete jaotus 1) Suhe pinnaepiteeli a
38 lüsosoom Sisaldavad lõhustava toimega ensüüme ja lagundavat materjali. Hüdrolaaside eraldamine, hüdrolüütiline lõhustamine. Autofaagia iseenese seedimine (lagundatakse rasv- ja lihaskudet). Heterofaagia kehavõõrate ühendite lagundamine (ainuraksete toitumine). · tsütoskelett Tsütoskelett on eukarüootsetel rakkudel, see koosneb tuubulitest (mikro) ja filamentidest (vahe, mikro), valgud: aktiin, tubuliin, müosiin. Funktsioonid: struktuurne raku kuju formeerimine, säilitamine, muutmine; sideme loomine rakuorganellide vahel; transport. Tagab raku ja tsütoplasma liikumisvõime. · peroksüsoom aminohapete oksüdeerimine, Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist ensüümidest toodavad