Kas on see hea, kui laps saab varakult lasteaeda minna või hoopis see, kui ta saab kaua emaga kodus olla? Mulle tundub, et parem oleks see, kui laps saaks võimalikult palju aega oma vanematega koos olla. Kuid tihti pole see võimalik, vanemad peavad tööle minema, et kuidagi oma eluga hakkama saada. Kas parem on testide tulemuste põhjal hea haridus või hoopis haridus, millega on ka edaspidi elus midagi peale hakata? Tegelikult pole elus vaja paljusid fakte, mida meiel koolis pähe tuubitakse, vaid olulisem oleks ehk see, et me oskaksime vajaliku infot leida ja olulist ebaolulisest eristada. Hea on see, et meil on võimalus teha valikuid peale põhikooli kas kutsekooli või gümnaasiumisse minna. Sageli aga minnakse gümnaasiumi, kuna ei osata veel eriala valida. Lükatakse otsustamist edasi. Arvan et see pole halb mõte, kuna vale eriala õppimine pole just arukas teguviis. On hea, et lastel on võimalik tegeleda oma hobidega, osaleda huviringide tegevuses. Vaba aja
mis koolides tegelikult õpetatakse ja tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha. Autori põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest paremini tegema, et mitte kooli mainet alla viia. Kunagi tulid sakslased Eestisse õpilastele tunde andma ja nende jaoks oli algul sokeeriv, kuidas lapsed ei julgenud käsi tõsta või halt teha, kuid Eesti koolides ei õpetata selliseid asju vaid lihtsalt tuubitakse asju pähe. Autori pakutud lahendused: Tuleb rohkem suulisi harjutusi õpilastega läbi viia, kuid selle jaoks on omakorda rohkem vabamat õppekava vaja. Arutlus: Selline probleem on täiesti olemas. Kogu aeg on õpilastel peal rõhk mida edetabel nende peale paneb ja see, et nad hoiaksid mainet ning säilitaksid head positsiooni, mis koolil on. Õppekava muutub aina raskemaks ja õpilased võivad lihtsalt otsad anda niimoodi ükskord. Paljud vahetavad kooli,
Praegu on minu meelest proosamees number üks Mats Traat, tema on ikka monumentaalne looja, kes ei jää Tammsaarele kuidagi alla. Noorematest on kõige võimsam nähtus Andrus Kivirähk ta kirjutab ehk liiga palju ja lahjendab end ära, nagu ma isegi, aga inimest ei pea hindama ju tema nõrgemate, vaid tugevamate asjade järgi. Ja luules on kogu aeg midagi head. Mis puudutab kirjanduse õpetamist koolides, siis tahaksin rõhutada, et see, mida inimestele sunniviisiliselt pähe tuubitakse, jääb neile kaugeks. Nii ongi valdav osa inimesi kirjanduskauged, kes teavad ja panevad esikohale seda, mida neile on pähe tambitud. Need, kes kirjandust ise otsivad ja leiavad, on hoopis teiste maitsete ja arusaamadega. -- Lõpuks milline on hea kirjandus? -- Mulle ei meeldi see, mis parasjagu moes on, destruktiivsus, ropendamine, mingid perverssused... Ma olen ikka toonud võrdluseks Romain Gary, kes kirjutas oma teoses "Elu alles ees" araablaste tohutult
annaabi.ee 
