Soo toitumiselt ka arenguastmelt võib eristada madalsoid, siirdesoid ja kõrgsoid, ehk rabasid. Kõige selgemini on eristatav raba oma kummuva reljeefi ja omapärase toitevaise taimkatte järgi. Samuti on madalsood levinud oma jõeorgudes ja allikalise toitumisega aladel. Soid on Eestis kaitstud juba pikka aega. Esimesena loodi Ratva Sookaitseala 1938.aastal. Soode juurde viivad arvukad õppe-ja matkarajad, mis võimaldavad soid veelgi paremini hinnata ja kaitsta. Käesoleva plakatiga tutvustamegi teile mõnda neist. PÄÄSKÜLA LOODUSE ÕPPERADA Tallinna piiridesse jäävale Pääsküla looduse õpperajale pääseb Hiiult onkoloogiahaigla tagant või Männikult Kraavi tänava lõpust, Raja algusesse ja lõppu on loodud parkimisvõimalused autodele ja ratastele. Ojade ja endiste kuivanduskraavide mugavamaks ületamiseks on õpperajale paigaldatud 8 purret, niiset rabaäärt aitab ületada laudtee. Raba taimestikuga paremaks tutvumiseks on rajal mitmeid vaateplatvorme
tõekspidmisi ja tajuprotsesse. Ehitiste sedavõrd eksistentsiaalset olemust silams pidades ei ole üllatav fakt, et ajastu vaimsust tähistavast postmodernistlikust kunstist hakatigi kõihepealt kõnelema seoses arhitektuuriga. Just selles valdkonnas põhjendati teatud stiililiste ja vaimsete hojakute muutust varasemaga võrreldes. Kuivõrd uue arhitektuurikeele arenemise protsess on välja kasvanud sajandi esimese poole arhitektuurimõtte kriitikast, siis tutvustamegi esmalt modernistliku arhitektuurilise utoopia põhiseisukohti. 2. Postmodernistlik arhitektuuriteooria. 1950. aastateks oli modernistlik rahvusvaheline stiil levinud kõikjale üle maailma. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise ,,masinaid". Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist.
maatikuid algul lihtsamad juhud, mille korral nad kõikidele küsimustele vastata oskavad. Ka see on põnev, sest • esiteks võib nii leida ideid ka keerulisemate olukordade jaoks • ning teiseks selgub, et tihti ongi kõk elus ettetulevad jadad jada tegelikult matemaatiliselt üsna lihtsad. Need lihtsamad jadad tulevad ette kooliprogrammis ja järgnevalt tutvustamegi neid lühidalt. Aritmeetiline jada Kõige lihtsamad jadad on konstantsed ja lõplikud jadad. Lihtsuselt järgnevad arit- meetilised jadad. Nendel jadadel on iga kahe järjestikuse liikme vahe võrdne. Järg- nevas näites on see vahe . Seda vahet kutsumegi jada vaheks ja tähistame tihti -ga. Aritmeetilise jadaga teevad ihnuskoid algust algkoolis – pannes iga nädal kõrvale kogu antud taskuraha. Nii moodustavad nende iganädalased rahakogused arit-
annaabi.ee 
