Kui plaan ükskord valmis on, saab seda kasutada ja vastavalt vajadustele täiendada. Alljärgnevalt leiavad käsitlemist äriplaani erinevate osade sisu- ja ülesehituse tutvustus. 2.1. Sisukord ja kokkuvõte Äriplaan on mahukas teos. Süsteemsuse kindlustamiseks tuleb koostada sisukord(Johnsson 1996, lk.138). Sisukorrale järgneb traditsiooniliselt kokkuvõtte- osa, mis kirjutatakse kõige viimasena. Selle osa põhjal saab äriplaaniga tutvuja (näit. finantseerija) kiiresti ettevõttest ülevaate. Kokkuvõte koosneb omakorda neljast olulisest komponendist: · Ettevõtte põhiandmed- nimi, asukoht, tegevusala ja muud tähtsamad andmed ettevõtte kohta (näit. suurus, omandisuhe, töötajate arv jms). 7 · Ettevõtte minevik ja olevik- taustaandmed iseenda, oma kogemuste ning ettevõtte kohta ja ettevõtte loomise ajagraafik.
on Raamatupidamise Toimkond kirjutanud täpsemalt oma juhendites lahti, millised tehinguartiklid millisele bilansi- või kasumiaruande reale kuuluvad. On oluline teada, et majandusaasta aruande jaoks koostatud bilansi juurde kuuluvad ka lisad, millised seletavad lahti oluliste kirjete näitajate jaotust, tekkimise allikaid, arvestusprintsiipe. Tavapärase, jooksva bilansi koostamisel lisasid (ilma erisoovita bilansiga tutvuja poolt) vaja koostada ei ole. Toon ühe näite bilansilisast tegutseval firmal on majandusaasta jooksul tegemist mitmete erinevate maksudega käibemaks, sotsiaalmaksud, tulumaks jne. Kõikide maksude kohta on vajalik majandusaasta aruande lisas eraldi välja tuua analüüs erinevate maksuliikide kohta milline oli näiteks maksu X algjääk, majandusaasta jooksul arvestatud ja makstud summad, milline on maksu X lõppsaldo bilansipäeval. Täpsemalt saad infot
annaabi.ee 
