sõber armastab sõbras isamaad parim sõber on parim kodanik me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige Montaigne sõprusest, era ja avalikust sfäärist tõeline sõprus on otsekui üks hing kahes kehas see on midagi nii haruldast, et oleme sellest vaevalt kuulnud see on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda vaid kaks inimest korraga sõprus eristub armastusest, kiindumusest, abielust, tuttavolemisest sõprus on seletamatu side enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, erinedes nõnda sõprusest, lisades sinna muu põhjuse ja sihtmärgi kui sõpruse selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus kodaniku esimene voorus poliitikas on kohusetunne ja kuulekus Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes inimesed soovivad kõige enam võimet uusi, tekkivaid ihasid rahuldada võimu
Õiglust vajatakse selleks, et kaasinimestega mitte konflikti sattuda. Õigluse parim vili on aga hingerahu. Kui inimene kõiki neid häid omadusi omab, siis ei saa ta epikuurlaste õpetuse kohaselt enam õnnetu olla, sest ta on ju siis õppinud vähesega leppima ja elu ebameeldivusi rõõmustavate mõtetega kompenseerima. Selline inimene on autarkne. Sellise hoiaku saavutamiseks aga ei piisa pelgalt filosoofiliste arutlustega tuttavolemisest – jutt on pigem teatud elustiili omandamisest, mis nõuab harjutamist. Nii nagu hellenismiaja filosoofiatele iseloomulik, kätkeb ka epikuurlus endast teatud hingeliste harjutuste kompleksi ja enesekujundamise tehnikat, mis peaksid tegema inimese immuunseks inimelu ebameeldivate külgede suhtes. Epikuurlaste vaated ühiskonnale ja riigile . Epikuros käsitles õigust inimestevahelise kokkuleppena. Vastupidiselt Platonile ja stoikutele eitab Epikuros inimesest sõltumatute