· Imbetsill! · Asotsiaal! · Tänavalaps! Milliseks kujuneb täiskasvanu, keda on lapsepõlves sarjatud selliste väljenditega? Psühholoogid teavad , et niiviisi süveneb vaid teadmine: ,,loll ma olen ja lolliks ka jään. Ja mis see teie asi on?!" Kui inimene omandab täiskasvanuks saades sellise käitumismalli, hakkab ta tahes-tahtmata lõhkuma kõike head ja ilusat, millest ta ise on ilma jäänud. Headuse eitusest saab parim minakaitse. Sellise inimese elumoto kõlab meile vägagi tuttavlikult üle laipade tähtede poole. Nõrk eneseväärikustunne ja ülim minakesksus sobivad hästi kütuseks sellele kosmilisele tähelennule, mis lõpeb varem või hiljem tähe kustumisega ning pöörase sööstuga vastu maad. Tekkiv auk on sageli nii suur, et mahutab ka paljud süütud, kes sellisele isiksusele jalgu jäävad. II põhjus: hellitamine Pea sama ohtlik kui isiksuse alandamine on ka pidev kiitus, millega veelgi kiiremini ära harjub.
Kaunase Mäele. Mägi oli ikka samas paigas, telkisime viimast korda ja ,,vetid" tegid viimase söömaaja- riisipudru Maasikamoosiga või kanaga- kuidas keegi soovis, suur pajatäis teed kõrval. Organiseerisime õhtust olemist , meid jäi üsna väike seltskond, kes oli võimeline/tahtis viimast õhtut vertikaalis mööda saata . Grokk, küünlad, laulikud ja soojad südamed- mida enamat ühest ööst veel ihata! Õhk lõhnas tuttavlikult- niiskelt koristatud viljapõldude järele. Head ööd! 1.september- koolilaste rõõmuks pühapäev! Hommikueinet võttis igaüks bussis sujuvalt kõikudes. Meie seltskond istus kõige strateegilisema koha peal: söögi-joogi-vetsu juures, siis suhtlesime kõigiga vabalt ja tegime järjest vastutulelikult võileibu ja kohvi-teed. Tundsime kaasa neile, kes kooli peavad minema (ah, oli ju pühapäev!). Kordasime omaette lauldud meenuvaid meloodiaid, loodetavalt unisoonis.