Esiteks need on ühed vähesed mõisad, kus ma ka ise viibinud olen ja need on vähemalt minu arvates ühed Eesti kõige ilusaimad mõisad. Ega ilmaasjata neid lausa lossideks ei nimetata. Kuna mul on õnnestunud Alatskivi lossi külastada päris mitu korda, olen ma ühtteist kuulnud ka selle lossi ajaloost, millest tahakski natukene rohkem uurida. Samuti tean ma, et Alatskivi lossil on päris palju kõrvalhooneid, millest küll palju vist enam säilinud ei ole. Üks mu tuttavaidki elab Alatskivi lossi kunagises kõrvalhoones, kahjuks ma ei mäleta, mis seal vanasti täpselt olla võis, aga seal hoiti vist loomi. Samuti pakkus mulle huvi see, kuidas räägiti, mis käike pidi teenijad lossis käima pidid jne. Kui ma esimestel kordadel Alatskivi lossis käisin, olid osades ruumides restaureerimistööd alles poole peal, aga viimastel kordadel on juba enamus ruumid möbleeritud jne. Huvitav oli
" ,,See on ju puhas vesi!" möirgas Slopasev täiest kõrist. ,,Teie teete minuga kurja nalja!" ,,Kuidas nii?" piiksus Voitinski. ,,Kuidas nalja?! Mina teiega nalja, Aleksander Matvejits?!" ,,Maitske ise!" karjus Slopasev. ,,Vesi mis vesi," kinnitas ka Voitinski natukese aja pärast. ,,Jumala eest vesi! Mis see ometi tähendab, püha jumalaema? Trahteris petavad!" ,,Kas te ikka saite trahterisse?" küsis Slopasev pilkavalt. ,,Kuis siis muidu, Issand halasta!" vastas Voitinski. ,,Tuttavaidki nägin, teretasime." ,,Aga mis see siis lõppude lõpuks on?" ütles Slopasev mõtlikult. ,,Esiti kuulsime kisa ja kära ning teised ütlevad, et nemad ei tea sellest midagi; nüüd ostad trahterist viina, aga kui jooma hakkame, siis on vesi." ,,Issand, mina ka ei tea, mis see on; jumala eest ei tea," kinnitas Voitinski ja võttis pudeli, et temaga uuesti trahterisse minna. Kögises ja krägises teine suurest toast läbi minnes ja Elbe tegi
annaabi.ee 
