Korraldagem väärika juubilari auks pidulik lõuna! Ta käitus nii väärikalt, et keegi ei osanud teda lihtsaks kojameheks pidada. Korraldame saabuvatele sportlastele väärilise vastuvõtu. õigesti- nii nagu on õige, õigel moel, veatult. Loodan, et sain õigesti aru. Rattureid kaitseb õigesti valitud kiiver. Sorteeri jäätmed õigesti! Politseinik käitus roolijoodiku peatamisel õigesti. Õigesti valitud toataimed maandavad tööpingeid õieti- õigupoolest. Me pole õieti tuttavadki. Ega me palgatõusu õieti lootnudki. Kus õieti järgmine EM toimub? Mis mänge sisepoliitikas õieti mängitakse? Ei teadnud ta isegi, mida ta sellega õieti mõtles, kui nii ütles. Kes keelt õigesti räägib, saab ka ise selgemaks, mida ta mõtleb. Püüa õigesti käituda, et sul endal süda rahule jääks. muutus- muutumine; muutumise tulemus. Aastaajalised muutused. Elu+muutus, ilma+muutus, kliima+muutus, meele+muutus, nime+muutus, suuna+muutus muudatus- muutmine; muutmise tulemus
ründas kõigepealt Vetemaad ja Unti, siis kirjutas kaks artiklit eksistentsialismist. Aga need andsid positiivse efekti, sest Pälli löögile koondusid paljud vastulööjad, vallandus terve artiklite tulv, aga mina jäin kõrvale ega tahtnud sekkuda. Naani artiklid tulid juba kümme aastat hiljem. Alguses kuulusin ma pigem tema soosikute hulka, olin millegipärast kutsutud isegi tema 50. juubelile, kusjuures me polnud õieti tuttavadki. Ta nautis oma populaarsust, oli ühelt poolt suur punane tegelane ja Eesti ajaloo tegija, aga teiselt poolt üleskehutatud vabameelne mõtleja. Konflikt oli Naaniga labane, ta esines Sangaste lossis, aga noored teadlased läksid talle raginal kallale, mina oma esinemises pillasin ainult mõne lause seoses häbematu vale ja statistikaga, et ärge uskuge Naani, aga sellest Naanile piisas. Tema 60. juubeli ajal olin juba vaenlase rollis.
Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune hall ükskõiksus, kuigi kippus värisema kogu kehakude, -- kas vältimatust pelust või loodetavast suurest õnnest, kes seda teab. Vahetevahel tonksas ta saapakontsaga vastu pingi alla pistetud kasti, nagu kardaks ta selle kadu, sest kast oli ju ainuke omane asi selles võõras ümbruses ja tema sisemus varjas esemeid, mis Indrekule lähedased. Ja igakord, kui ta leidis, et kast seisab vääramata oma
annaabi.ee 
