Need Need pildid on siis lõpuks noorukieast: See on kõige värvikam periood mu elust ja sinna kuulub ka õnneks inimene keda ma armastan ja tänu kellele tunnen ennast armastatuna. Väga olulisel kohal on sõbrad ja just need suure S-tähega sõbrad. 2. a) vastutusvanemlus: Indrekul on tuduaeg ja vanemad teevad selgeks et on aeg magama minna. Vanemate sõna peab kuulama ning seepärast tehakse ka Indrekule selgeks et on aeg mänguasjad ära panna ja magama minna. Isa natuke tutistas väikest tüdrukut et to veidikenegi saaks aru et isal on tõsi taga ja jonnimine ei aita. Väike tutistamine pole veel füüsiline vägivald ja kui muu ei aita siis kuidagi moodi peab ju lapsele selgeks tegema, et ta peab kinda kätte panema, isegi siis kui ta ei taha. - Ema ei hakka iga kord järele andma, Joosep on nii suur poiss küll, et oskab ise pissile minna, juua ja süüa võtta. Kuna väiksem sellega hakkama ei saa, siis on loogiline, et Joosep
- kodus oli vanaema kartulipõllul, tütar jooksis tema juurde märatsedes ja teatas, et enam Liisu juurde minna ei taha - isa läks ära, raadio mängis - tüdrukul oli igav ja ta viis salaja nõelaraamatu sängi ja uuris seda, tegelikult ei lubatud seda tal teha, sest muidu võisid nõelad voodisse ära kaduda ja hiljem torkida - tüdruk ajas end lõpuks voodist üles ja pani selga oma kõige inetumad riided ning hakkas toolidega kolistama, mispeale vanaema tuppa saabus ja tüdrukut tutistas lõhkumise eest - tüdruk hakkas kartulikotti nõeluvat vanaema jälgima ja tujutsema, keeldus söömast, vanaema pööras tema tujudele ja halvasti käitumisele tähelepanu, ema mitte niivõrd, ema ei keelanud eriti, pigem tundusid talle ulakused lõbusana - tüdruk arutles, kuidas ema kartis onu, onu aga vanaema, kuid et tema ei karda kedagi, provotseeris jällegi vanaema talle ebameeldivate teemadega (punkris olevad mehed, miks vanaema neid üles ei anna jmt)
Ta ütles: ,, Kuna sa julgesid üksinda ette laulma tulla, saad sa viie". Kui isa käis juba kuuendas klassis juhtus naljakas lugu, mis on meeles siiani: ta rikkus vene keele tunnis korda. Sellepeale tahtis vene keele õpetaja teda tutistada, aga ta ei saanud, kuna isal oli siilipea. Õpetaja proovis igat moodi teda tutistada, aga ei tulnud välja. Sellepeale hakkas muidugi üks klassivendadest naerma. Õpetaja läks väga vihale ja tutistas hoopis seda klassivenda. Põhikooli ajal tegeles isa erinevate asjadega. Ta käis alati talvel suusatamas. Suvel aga sõitis koos sõpradega rattaga Kubijale ujuma. Seal nad mängisid tihti pallilekat. Vabal ajal jällegi meeldis neile mängida kodumaja keldris. Seal nad kustutasid kõik tuled ära ja hakkasid üksteist kummiotstest nooltega loopima. Kõigile meeldis mängida ka koroonat. Isa ütles, et nad tegid väiksena väga palju pättust. Muidugi on tal sellekohta ka üks näide
» Tom näitas. Asjad olid rahuldavad ja vahetasid omanikku. Siis kauples Tom paari valge kuuli eest veel kolm punast piletit ja mõne pisiasja eest paar sinist. Ta varitses ka teisi poisse, kui need tulid, ja jätkas kümme või viisteist minutit iga värvi piletite ostmist. Siis astus ta kirikusse puhaste ja kärarikaste poiste ja tüdrukute salgaga, sammus oma istekohale ja alustas tüli esimese ettejuhtuva poisiga. Õpetaja, tõsine vanem mees, segas end vahele; kui ta siis selja keeras, tutistas Tom järgmises pingis istuvat poissi, oli aga oma raamatusse süvenenud, kui poiss ümber pöördus. Siis torkas ta teist poissi nõelaga, et kuulda, kuidas see «ai!» ütleb, ja sai jälle õpetajalt noomida. Kogu Tomi klass oli justkui ühe vitsaga löödud: rahutu, kärarikas ja tülikas. Kui neil tuli vastata, siis ei teadnud keegi oma salme hästi ja kogu aeg pidid teised ette ütlema. Siiski rühiti kuidagi läbi, ja igaüks sai oma tasu väikeste siniste piletite näol,