Juhatas Juhan Aavik M. Saar "MIS NEED OHJAD MEIDA HOIDVAD" Juhatas Tuudur Vettik E. Oja KANGAKUDUMISE LAUL Juhatas Verner Nerep T. Vettik "SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST" Juhatas Tuudur Vettik A. Kapp "SIND ARMASTAME, KODUMAA" Juhatas Juhan Simm M. Lüdig "ÜHEST VAIKSEST PÜHAST HIIEST" R. Päts "PULMALAUL" Juhatas Tuudur Vettik M. Lüdig "PÕLISMETSA JÄRV" E. Aav "HOMMIK" Juhatas Verner Nerep E. Melngailis "TUTILINE LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik E. A. Hagfors "LAUL IMATRALE" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDMEESKOORID A. Läte "KOSTKE LAULUD" A. Kapp "PALUMINE" R. Tobias "ÕÕTSUV MERI" E. Aav "HUMAL" E. Võrk "MEESTE LAUL" K. Türnpu "VALVUR" Juhatas Evald Aav E. Tubin "KARJASE LAUL" J. Simm "MULGIMAALE" Juhatas Juhan Simm A. Kapp "MU SÜDA" E. Võrk "LAHINGU RATSUD" G. Ernesaks "HAKKAME, MEHED, MINEMA!" Juhatas Evald Aav ÜLDNAISKOORID
Kuulub soosõnajalaliste sugukonda. Kasvukoht: sood, lodud, lodumetsad, kinnikasvavad järvede õõtsikud. Soosõnajalg on pika musta risoomiga mitmeaastane eostaim. Leheroots on ilma sõkalsoomus- teta, leht ise 20-50 cm pikk. Lehelaba on üldkujult süstjas, kitsam kui teistel meie sõnajalgadel, lihtsulgjas, heleroheline ja õrn. Eoseid kannab juulist septembrini. SUGA-SÕNAJALG Dryopteris cristata; drys tamm, pteris sõnajalg; cristata tutiline, harjaline. Kuulub sõnajalaliste sugukonda. Kasvukoht: soodes, rabaservades, rabastuvates metsades. Suga-sõnajalg on mitmeaastane, pikliku, rõhtsa risoomiga eostaim. Lehed on 20-40 cm pikad, helerohelised, mõnekaupa hõredas kimbus, pisut jäigad. Leheroots on labast pisut lühem ja tihedalt kaetud sõkalsoomustega. Alumised sulglehekesed üldkujult kolmnurksed, sulgjalt lõhestunud; keskmised lehekesed kitsasmunajad, sulghõlmised.
annaabi.ee 
