20 16 12 8 4 0 0 4 8 12 16 20 Mem, N·m Joonis 6.10. Asünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon Kahte viimast seost kasutame mehaanilise tunnusjoone arvutamiseks, kui anname libistusele väärtusi. Tihedamalt tuleks punkte valida allapoole nimilibistust ja väära- tuspunkti ümbruses. Libistuse järgi saame arvutada pöörlemissageduse n = n s (1 - s ), kus ns on sünkroonvälja pöörlemissagedus, s-1. n = 25 (1-s). Tabel 6.5. Mootori mehaanilise tunnusjoone arvutustabel s 0 0,02 0,058 0,08 0,1 0,2 0,3 q(s) 0,8752 1,0665 1,4300 1,6404 1,8317 2,7882 3,7447 M, Nm 0 3,72 10,14 13,13 15,34 20,97 22,23
2.3.2 Avariikoormused /security loads/ Et anda miinimumnõuded mastide väände- ja liinisuunalisele tugevusele, on sätestatud avariikoormused, mille arvestamine piirab töövõime kaotust. Arvesse võetavateks koormusteks on vastavalt juhtme katkemisel tekkiv juht- me ühepoolne staatiline tõmme ja leppelised mittetasakaalustatud koormused. Arvestatavad avariijuhtumid on sätestatud standardiga. Väändekoormused /Torsional loads/. Igasse piksetrossi või faasijuhtme kinni- tuspunkti rakendatakse staatiline jääkkoormus, mis tuleneb juhtme, osajuhtme või piksetrossi katkemisest külgnevas visangus. Samal koormusjuhtumil võib vaadelda mitme või kõigi osajuhtmete või juhtmete katkemist. Liinisuunalised koormused /longitudinal loads/. Liinisuunalised koormused rakendatakse samaaegselt kõigis kinnituspunktides. Koormused mastidele võib võtta võrdseks juhtmete katkemisest tingitud ühe- poolse tõmbega.
X ε ωk (T ′ ) ∆xk < . k=2 2 122 5 Integreeruvad funktsioonid Siis lõigu [a, b] alajaotuse T [x0 , x1 , . . . , xn ], mis saadakse osalõigu [x1 , b] alajaotusest T ′ jao- tuspunkti x0 := a lisamisel, on rahuldatud teoreemi 5.6 tingimus (d): n X S (T ) − s (T ) = ωk (T ) ∆xk k=1 ! n X ε ε
annaabi.ee 
